Pmst tegeleb alateadvuse küsimusega. Ja ntks mis on mälu? ME saame leida oma mälust ainult seda, mis on seal ainult kunagi varem olnud aga st seda, et meie vaim haarab ka seda, mida me ei tunnista. Inimene saab ennast tunnetada ainult nii palju, kui seda jumal laseb tunnetada, kõike saab tunnetada ainult läbi jumala, inimene saab oma tunnetusvõimet arendada ainult usu kaudu. Credo ut itelligas, itellige ut credas- usun selleks et tunnetada, tunnetan et uskuda. Leiab seda, et jõuda tõeni, selleks on vaja usku. Kõige kõrgem eesmärk on jumala tunnetus. Usk ei asenda ratsionaalset mõtlemist. Ratsionaalse mõtlemise sisu muutub. Hakatakse mõtlema usutõdede üle , aga vundamendiks on usk. Filosoofia otsib tõde, aga ei leia seda. Usk annab selle tee eesmärgini. Tundmuse allikas on kahtlus ebakindlus. Selleks, et me saame
seal on sees väga palju teda ennast ja tema kirgi. Mõned teemad, mida ta vaatleb: -) Hinge sügavused uurib inimese hinge psyche'd ja ta tunneb lausa aukartust selle ees, kui mõõtmatu ja keeruline on inimese hing ja mõtlemine, jõudes selleni, et inimeses on mingi selline ala, kuhu lähevad tema mälestused, millest me väga täpselt midagi ei tea ja samas tulevad aegajalt meelde asjad, mida pole kaua aega mäletanud. -) ,,Credo ut intelligas, intellige ut credas" ehk usun selleks, et tunnetada, tunnetan selleks, et uskuda ehk spekulatsioonid (erinevad seletused tõe kohta) ei vii tõeni/eesmärgini. *) Selleks, et saada osa tõelisest jumala ilmutusest vajab inimene usku ilmutatud tõesse. Usu tõdedest saab mõtlemise sisu inimene ehitab ,,tõelossi" usu vundamendile. Augustinus usub, et usk on tähtsam kui teadmised ning nad ei ole võrdväärsed. Augustinus
uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? just see otsitu ja taasleitu?" 10 R VIII,15 · Maist tuleb kasutada (uti). · Usk · Jumalat tuleb maitsta (frui). · Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et · CARITAS JA CUPIDITAS uskuda. - Credo, ut intelligas; intellige ut credas. · Inimene on võrreldav palveränduriga taevase · Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene allumine autoriteedile. laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja aktsepteerimist.
Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest (1raamat=1rull=u.30lk). Rooma langes isekuse ja kombetuse tõttu. Mõlemad teosed kujundavad Euroopa kultuuri. Vene keelde on "Confessionest" 5 korda tõlgitud. Ainulaadne pihtimus, sügav sisemaailma vaatlus. Keskseks teemaks hingesügavused. Suurem psühholoogiline teravus. Kriitika ainult maski tagant. Jõuab valdkonnani, mida me ei tea (Unbewusst). Suur lause tunnetuste keskele: "Credo, ut intelliges, intelliga, ut credas" (Usun, et mõista, tunnetan, et uskuda). Suurtel pöördelistel hetkedel on jõutud isikutunnetuseni (Sokrates, Descartes). Usk on Augustinusele valgustav jõud. Teine silmapaistev printsiip: "Beate certe omnes vivere volumnus" (Kindlasti tahame kõik õnnelikult elada). Vana igatsus õnne järele (juba epikuurlastel oli eudaimonism). Õnne otsides otsime kõrgemat headust - summum bonum. Jumalat otseselt ei usu, kuid on olemas rahutus kõrgema järele
annaabi.ee 
