62.aastal sai temast preetor- see oli riigiametite viimane hierarhiline aste, mis andis talle täisõiguse saada mõne Rooma provintsi asevalitsejaks. Peatselt määratigi ta asehalduriks kaugesse Lõuna-Hispaania provintsi. Seal saavutas Caesar Rooma vägesid juhtides võitluses vabadustarmastavate ibeeri hõimudega oma esimesed sõjalised võidud. Püüdes haarata rohkem võimu, moodustas ta 60.aastal eKr liidu kahe kahe tolle aja mõjukaima tegelase Gnaeus Pompeiuse ja Marcus Crassusega. Üsna varsti kujunes see kolmikliit-I triumviraat- tegelikuks Rooma valitsejaks. Mõjusfäärid jagasid triumviirid omavahel. Aastal 59 eKR sai G.J.Caesarist konsul. Juba siis proovis ta piirata senati võimu. Aastail 58-51 eKr sooritas Caesar oma kuulsad Gallia sõjaretked. Hoolimata kohalike elanike raevukast ja visast vastupanust jäi võit järjekindlalt hästi väljaõpetatud ja relvastatud ning distsiplineeritud Rooma leegionäride armeele
Mõlemad armastajad surid, olles ühendunud viimses suudluses. Siis jõudsid kaks gladiaatorit surnute juurde ja võtsid kaasa Spartacuse laiba. Viisteist päeva pärast lahingut oli sõda gladiaatoritega lõppenud. Need mõni tuhat, kes olid ellu jäänud ja mägedesse põgenenud, püüti kinni ja tapeti. Valeria aga oli päevi nutnud. Ta oli lugenud Spartacuse viimset kirja mitmeid kordi. Seal oli kirjas, et armastusega Valeria ja nende tütre vastu kohtus Spartacus Crassusega, kuid ta pakkus Spartacusele elu ja vabadust reetmise hinnaga. Ta lõpetas kirja, öeldes, et on oma viimasel hingetõmbel mõtetes Valeriaga.
venda hoiatama. Sellele järgnes järjekordne lahing, kus gladiaatorid jäid suurel hulgal kaotajaks. Kui Spartacus edasi liikuma hakkas, ründas Rooma ratsavägi gladiaatorite kolonni lõppu. Kolm päeva pärast viimast lahingut sai Spartavus kirja Valerialt, kes rääkis talle, et tema vastu on välja kutsutud Aasiast Lucullus ja Pompeius Suur. Valeria palus, et Spartacus jätaks selle ülestõusu sinnapaika ning läheks tema villasse varjule. Spartacus soovis Crassusega läbirääkimisi teha. Kokku saades jõuti kokkuleppele, et järgmine lahing on otsustav ja lubati üksteisega võidelda. Koidu ajal saatis Spartacus oma viimase kirja Valeriale. Viimane lahing, mõlema osapoolega ühinesid nii roomlased kui ka gladiaatorid. Veresaun. Saabus õhtu, haavatud gladiaatorid võitlesid ikka edasi kui metsloomad. Üle kolmekümne tuhande gladiaatori ja üle kaheksateistkümne tuhande roomlase lebasid tasandikul
Siis sai ta volitused Vahemeri puhastada piraatidest, kes olid sellised ülbed ja tüütud tegelased. 49 päevaga suutis ta piraadid kahjutuks teha. Mithridates aktiviseerus jälle ja pärast piraate läks Väike-Aaasiasse sõjaretkele, kõik läks hästi. Pomeius sõlmis liidusidemed ka Ptolemaioste Egiptustega ja nad said liitlasteks Aga ta ei saanud senatiga läbi... veteranidele ei saanud maavaldusi. Pomeius hakkas otsima liitlasi omale. Ta sõlmis on vana vaenlase Crassusega liidu ja seal oli ka kolmas tegelane Caesar, kes oli heast suguvõsast, aga suht märkamatu tegelane. Caesar pidas läbirääkimisi ja 60 aastal sõlmiti mitteametliku kokkuleppe, kus nad lubasid teineteist toetada- Esimene triumviraat. Nende oponendiks oli Cicero, kellest saadi ka jagu. Caesar vallutas julmalt Gallia. Pompeius samal ajal soojendas Roomas senatiga suhteid. Crassus läks itta sõtta ja sai seal surma. Caesar alustas kodusõda 58-45. Kui ta Gallias oli julm, siis Itaalias leebe
annaabi.ee 
