Naha loomuliku resistentsuse kujunemisel on tähtsad naha kaitsemehhanismid (sarvkihi intaktsus, hüdrolipiidkiht, naha humoraalne ja tsellulaarne immuunsüsteem) ning mikroorganismide antibakteriaalsed substantsid ja bakteriaalne interferents. Kõige tähtsamaks naha kaitsefaktoriks on intaktne sarvkiht. Intaktne sarvkiht pole siiski alati läbimatu. Oluline on ka sarvkihi kiire uuenemine. Mehhaaniline kaitse: Epidermise str. Corneum ja keratiin on vastutavad naha tugevuse eest. Dermises leiduvad elastiini ja kollageenikiud annavad nahale elastsuse ja võime venida. Hüpodermis kaitseb naha all asetsevaid kudesid löökide eest. Kaitse keemiliste ainete imendumise ja veekaotuse eest: Hüdrolipiidkht- moodustub keratiinist, rasu- ja higinäärmete eritusest, normaalsest mikrofloorast. Kaitseb väljast tulevate ainete eest. Füsioloogiline barjäär (asub epidermises) hoiab ära vee
Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (stratum spinosum) 4. Basaalkiht (stratum basale) http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg Peamiseks rakutüübiks epidermises on keratinotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 85% marrasnaha rakkudest. Melanotsüüte on epidermises veidi alla 1% ja Langerhansi rakke 5% piires. Peale selle on dermas rohkelt Merkeli rakke. Epidermise põhiliseks struktuuriproteiiniks on keratiin. Ainus paljunemisvõimeline epidermise kiht on
Eessagar 155.Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid? Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed 156.Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused? a) cavum tympani → Trummiõõs, b) tuba auditiva → Kuulmetõri, c) meatus acusticus externus → Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 157.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole. *Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. 158
lemmotsüüdid närvikiudude ümber müeliinkatte, mis talitleb elektrilise isolaatorina. Perifeerses närvisüsteemis tagavad sama müeliini tootmise ülesande Schwanni rakud. Mikrogliia rakud on teistest gliiarakkudest väiksemad. Nad on piklikud väheste hargnevate jätketega rakud. Mikrogliotsüüdid on kesknärvisüsteemi makrofaagideks. 14. Epidermise kihid Epidermis koosneb 4 kihist, kuid peopesade ja jalataldade epidermisel on veel läikekiht. 1. Sarvkiht (stratum corneum) - pindmine sarvestunud rakude kiht, raku tuum on hävinud, tsütoplasmas hulgaliselt keratiini. 2. Läikekiht (stratum lucidum) 3. Sõmerkiht (stratum granulosum) - piklikud, hävivate tuumadega rakud, mis sisaldavad keratohüaliini sõmeraid. 4. Ogakiht (stratum spinosum) - väikeste ogataoliste jätketega hulknurksete rakkude kiht. 5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused
väliskihi hävimine ja veritsemine, võib esineda arvukalt paapuleid ja pustuleid (Diaper Rash...2015). 3.2 Mähkmedermatiidi tekkepõhjused Vastsündinute naha pH tase on keskmiselt 6.4, mis langeb esimese kahe elunädalaga tasemele 5 (Lavender jt 2011, Telofski jt 2012). Pikaajaline kokkupuude väljaheidetega võib viia naha pH taseme tõusuni, muutudes aluseliseks, ning seeläbi nõrgestada sarvkihi ehk stratum corneum funktsiooni, milleks on ärritajate ja mikroorganismide nahka tungimise takistamine ning vedeliku kao reguleerimine. Naha terviklikkust ning kaitsvat funktsiooni võivad vähendada ka liigne niiskus, erinevad pesemisvahendid, mähkme hõõrdumine ning lapse mähkmepiirkonna pidev hõõrumine pesemisel ja kuivatamisel (Serdaroglu ja Üstünbas 2010, Stamatas jt 2011, Gysel jt 2012, Odio ja Thaman 2014, Atherton jt 2015). Mähkmepiirkonnas on liigne niiskus sagedaseks probleemiks, mille
annaabi.ee 
