Retsensioon Léo Delibes ,,Coppélia " Käisin vaatamas Léo Delibes'i menukat balletti ,,Coppélia ". Etendus põhineb Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse "Uneliivamees" ainetel. Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja, Swanilda kahetule vahel olev (talle meeldis nii Swanilda kui ka Coppélia) kihlatu Franz, keda mängis Artjom Maksakov, inimesi pelgav tusane do...
Koju tulles avastab Coppelius, et võtmed on kadunud ja kodu uks paokil. Ta asutub vihaselt sisse. II vaatus Coppeliuse töötuba. Noored näevad Coppeliuse majas veidraid roboteid ja mänguasju. Nad mõistavad, et kaunis tütarlaps Coppelia on hoopis nukk. Ootamatult astub sisse Coppelius ja sissetungijad põgenevad. Swanilda aga asub ise Coppelia asemele. Siseneb Franz, kes samuti on tulnud võõra kaunitariga tutvuma. Coppelius püüab noormehe kinni, soovides temalt varastada elujõudu, et Coppeliat ellu äratada. Swanilda on vahepeal nuku asemele asunud ning Coppeliuse kirjeldamatuks rõõmuks ,,ärkab" teme nukk järsku ellu. Kui Franz on toibunud, tuleb tõde päevavalgele. Ta vabandab Swanilda ees ja nad põgenevad süngest majast. Coppelius jääb nukrana üksi. III vaatlus Linnsväljak. Linnaelanikud kogunevad Franzi ja Swanilda pulma ning lõikuspeole. Noorpaari tervitavad tantsijad, kes kujutavad usku, lootust ja armastust. Vihane Coppelius
käe all valminud nukust Coppeliast. Swanilda on linnapea tütar ning iga hetk abiellumas Franziga, kui aga ühel päeval näeb Franz peast natukene hullu nukumeistri rõdul istumas imeilusat tüdrukut. Teises vaatuses lähevad Swanilda ja ta sõbrannad ning Franz Coppliuse töötuppa ja taipavad, et imeilus rõdul istunud tüdruk on hoopis nukk. Swanilda läheb nuku asemele ning Coppelius tuleb koju ja tahab Franzi eluga Coppeliat ellu äratada. Kui aga äkitselt nukk, kes on päriselt hoopis Swanilda, ellu ärkab. Väga meeldis, et lava oli väga reaalne. Näiteks, kui inimene läks koju või uksest sisse, siis ta nagu päriselt läkski uksest sisse, mitte nagu lihtsalt kuskilt august välja. Palju oli kasutatud erksaid värve, mis lausa paitasid silmi. Oli huvitav vaadata, palju detaile. Kujundus klappis ajastuga väga hästi, sest sel ajastul, mil see ballett lavastatud on, olidki moes
Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile ,,Jevgeni Onegin" (Chicago Lyric Opera). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i ,,Ainult Gershwin". Sisust ,,Coppelia" esietendus 25.mail 1870 Pariisi Opéras. Etendus esitati balletina. I vaatus Swanildas, kes on Franzi kihlatu, tärkab armukadedus, sest Franz jälgib nukku Coppeliat. Peagi satuvad nad tülli ja siis jälle lepivad ära. Vaatuse lõpus sisenesid nad Coppeliuse majja. II vaatus Tegelased avastavad ja uurivad Coppeliuse maja. Coppelius tahab varastada Franzilt elujõu aga see ei tule tal välja. Lõpuks jääb Coppelius nukrana üksi. III vaatus Toimub pulmapidu, Coppelius andestab teistele ja kõik lõppeb õnnelikult. Arvamus Koreograafi töö oli kindlasti huvitav, ma pole ühtki etendust nii pingsalt vaadanud. Teose sisu
väiksemagi emotsiooni vaatajateni tuua. Tantsud olid väga puhtalt tantsitud ja ilusti muusikas, tundus, et tantsijad ise, tegid kõike suure süvenemisega ja olid teemasse sisse elanud, kõik see tegi etenduse väga nauditavaks ja aeg tundus minevat kiiresti. Minu poolt ainult kiidusõnad ka kunstnikule, kes oli teinud väga detailsed ja elulised dekoratsioonid ja kaunid kleidid. Ma nõustun täielikult Ronald Hyndiga, kes on ,,Coppeliat" varasemalt lavastanud Inglismaal ja tema on selle etenduse kohta öelnud järgmiselt: ,,Selles loos pole printsi ega printsessi. Lugu räägib külainimestest, poisist ja tüdrukust, kelle armastus on väga lihtne pole luike ega uinuvat kaunitari. Usun, et seepärast ongi ,,Coppélia" olnud balletina nii populaarne, et inimesed saavad end tegelastega samastada. See on väga armas lugu." Nii see tõesti ka on.
annaabi.ee 
