tunnistan vaid viga lolli ma ei mõelnud et läeb nii pole salve eal kontrollinud usaldanud pimesi Luuletuse autoriks on Contra, kodanikunimega Margus Konnula, kes on sündinud 1974. aastal. Contra on tuntud eesti kirjanik, kes on üks tänapäevaluule lipulaevadest. Kirjutis on valminud 20. sajandi lõpuaastatel. Seega on luuletus üsna uus ning kaasaegne. Contrale on omane kasutata erinevaid kõne- ja keelekujundeid, kuid üle ega ümber ei saa ka stiilikujunditest. Luuletus koosneb kolmest salmist ning on kirjutatud ristriimis, mille kohaselt riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas värss. Kirjutis on Contrale iseloomulikult üsna imelik ning kummaline, mis erineb tunduvalt harilikest luuletustest. Kirjutis on kirjutatud minaisiku vormis, mida kirjanik väga tihti kasutab.
Contra elab Urvaste vallas Lõuna-Eestis koos oma naise Airi ja kahe lapse Herberti ja Verneriga. Luulesoone avastas ta enam-vähem 15-aastasena. Ta on avaldanud kaheksateist raamatut, neist viisteist on ta omal käel välja andnud. Ta on nelja raamatu kaasautor. Tema luulet on tõlgitud soome, läti, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi ja vene keelde. Kuna Margus Konnulal on palju hüüdnimesid: Konnula, Connors ja Contra, siis valis ta Contra endale kirjanikunimeks. Contrale endale meeldib kõige rohkem enda luuletustest ,,Suusamütsi tutt". Suusamütsi tutt Contra Seal istub poeg mu silmarõõm peast maha pudenemas kõõm ta näpib ninast ripvat kolli ja kordab küsimust nii lolli et saadan oma toast ta ära
Mõtted on tänapäevased ja sisaldavad slängi. Näiteks luuletus Persevest tekitab omad mõtted, kuid lugema hakates räägib riideesemest. Teemaliselt on valitud tekstid laialivalguvamad- pühad, armastus, tehnika, inimesed. Jõuludest on valikus kaks luuletust. Luuletuse sisu on elulised ning ilmselt tingitud tema enda kogemusest- tundub nii. Pikkuselt on üldjuhul kuni poole leheküljeni ehk siis kuni 3-4 salmi. Kasutab sarnaselt Contrale algus- ja lõppriimi. Kasutab mõlemat riimi paljudes tekstides korraga, näited toon luuletusest Unu Uuno: algusriim Tälle- tälle (täisriim), lõppriim vahepalaq- jalaq; munna- kunna. Hästi otsides leiab mõnedest luuletustest ka ridade keskelt siseriimi, kuid oluliselt vähem märgatavam. Rutlast iseloomustavad lühemasilbilised sõnad ja sõnariimid (meesriim, naisriim). Sarnaselt teistele rütmina kasutusel abab ja aabb. Kokkuvõtteks on tema luuletused selgelt struktureeritud.
«Contra on ühe mikrofoni taga, võistleja teise ning teemas lepitakse enne kokku. Contra alustab värsirida ja võistleja peab selle edasi arendama,» selgitab Tartu pubi Krooks projektijuht Rica Varul. Edaspidi toimuvad seesugused kohtumised nii Contra kui ka teiste säravate loomeinimestega kord kuus. Contra: Länikul on tugev tehnika! Õhtuleht tegi katse, kuidas võiks välja näha kõrtsis luuletamine. Katse toimus meili teel, Contrale vastu palusime luuletama laulja Marju Läniku. Contra saatis kaks esimest luulerida, Õhtuleht vahendas need Marju Länikule, kes kirjutas järgmised, siis oli jälle Contra kord ja nii kuni luuletuse lõpuni. Harjutustöö Koostaja: Virgo Tartu linnapea tütrest saab tantsusaate treener "Tantsimine on meil küll pereasi, aga rohkem ikkagi minu ja ema rida," ütleb Tartu
Õpetajate Leht 15.09.2006 www.opleht.ee/Arhiiv/2006/15.09.06/elu/6.shtml × Teder, T. ,,Contra neljas valang" Ärileht 5.07.1997 www.arileht.ee/artikkel/21392 × Urbanik, H . ,,Contra käib raamatukastiga" Eesti Ekspress 5.12.2002 paber.ekspress.ee/viewdoc/F6D400107DA6C143C2256C83003C0F6E × Valper, L. ,,Kangro kirjandusauhind Contrale" Sirp 19.10.2001 www.sirp.ee/archive/2001/19.10.01/Uudis/uudis11.html × Wikipedia et.wikipedia.org/wiki/Contra Kogumike kaanepildid Rahva Raamatu kodulehelt: http://pood.rahvaraamat.ee/ ~ 13 ~ Lisa 1 Luuletused: Delfi portaal Ega õhta surfa delfin mõnus likõ tuu portaal
Eestis sai postmodernism kunsti- ja kultuurimaastikul moeideoloogiaks taasiseseisvumise järel, vabanenuna nõukogude kultuurikammitsaist. 18 LUULETUSTE ANALÜÜS LISA 1 Postmodernismile ainsa tunnusena tuvastasin interpunktsiooni täieliku puudumise, kuid muidu on luuletus/laul lihtsalt ümber tehtud Smilersi teos. Kirjatükki on raske jälgida, sest Contrale omane võru murrak ei aita mul luuletusest silmadega üle käia, vaid paneb mõtlema, mida ühe või teise sõnaga mõeldakse. Kui originaal kõrval on, ei ole probleemi. Täiuslikkusest jääb minu jaoks puudu ka lausete suure tähega alustamine, aga ilmselt see pole tähtis kuna kirjavahemärgid puuduvad. LISA 2 Tegemist on tuntud Eesti filmi ,,Siin me oleme" tunnuslauluga, mille ümber tehtud variandist
(Doris Kareva, Indrek Hirv) ja laululähedane luule (Priidu Beier, Tõnu Trubetsky, Contra). Lisaks mõned autorid, kelle stiili ühegi jaotuse alla paigutada ei saa (Jaan Kaplinski, Aleksander Suuman). 1990. aastate alguse debütantidest on silmapaistvad Triin Soomets ja Elo Vee (Viiding, Juhan Viidingu tütar), kes seostuvad modernistliku kirjandusega. 1990. aastate lõpul muutus luulekeel traditsioonilisemaks. 2000. aastate alguse olulisemate noorte autorite hulka kuuluvad lisaks Contrale näiteks Jürgen Rooste, Lauri Sommer, Kalju Kruusa, Aare Pilv ja Kristiina Ehin. INDREK HIRV (1956) Sündinud 1956. Õppinud keraamikuks. On olnud Tartu kunstikooli õpetaja, Tartu kunstimuuseumi õppejõud-konsultant 198387, Raadio Vaba Euroopa Amsterdami korrespondent 198991. Praegu vabakutseline luuletaja. Teda on mõjutanud prantsuse klassikaline luule, mida ta on ka eesti keelde tõlkinud. Looming on valdavalt silbilis-rõhuline ja riimiline, luulekeel viimistletud ja kõrgstiilis
annaabi.ee 
