Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. SÜNDMUSED 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus ning Lääne-Rooma keisririik kadus. 1453 laguneb Ida-Rooma riik(Bütsants) LÄÄNE-ROOMA JA IDA-ROOMA SAATUS Et kriis idapoolseid alasid vähem puudutas, tegi Constantinus pealinnaks Konstantinoopoli. Peale Constantinust valitsesidki riigi ida- ja lääneosa tavaliselt eri keisrid: lääneosa keisri residents oli Mediolanum (Milano) või Ravenna. Pärast Theodosius I surma (395) jagunes impeerium lõplikult Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani; Lääne-Rooma riik varises kokku Suure rahvasterändamisetagajärjel. Bütsantsis võimutses ristiusk ja õitses kaubandus.
taastada. Hilise keisririigi ajajärk Niinimetatud dominaadi ajajärk 284476 aasta. Valitsevaks usuks sai ristiusk. Impeeriumi kriis süvenes. Puhkes kolooniate, talupoegade ja orjade ülestõuse. Suure mõju omandasid riigi teenistuses olevad germaani sõjapealikud (Stilicho, Odoaker). Impeeriumi jagunemine Et kriis idapoolseid alasid vähem puudutas, tegi Constantinus pealinnaks Konstantinoopoli. Peale Constantinust valitsesidki riigi ida- ja lääneosa tavaliselt eri keisrid: lääneosa keisri residents oli Mediolanum (Milano) või Ravenna. Pärast Theodosius I surma (395) jagunes impeerium lõplikult Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani; Lääne- Rooma riik varises kokku Suure rahvasterändamise tagajärjel.
elama asuma keisririigi territooriumil *410 vallutasid germaanlased Rooma ja rüüstasid selle *455 rüüstasid vandaalid Rooma *476 germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri, 14-aastase Romulus Augustuluse, tunnustas Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema nimel valitsema. · Constantinus Suure (306-336) ümberkorraldused: *313. a andis kristlastele Milano ediktiga usuvabaduse *330. a rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli *pärast Constantinust valitsesid riigi ida- ja lääneosas tavaliselt eri keisrid
Diocletianuse ajal valitses Roomas rahu ja kord. Senati osatähtsus riigivalitsemisel tõusis. Keiser, ta kaasvalitsejad ja senaatorid ei elanud enamasti enam Roomas. Diocletianus kiusas kristlasi taga. Diocletianuse tapsid vandenõulased. Pärast Diocletianuse tagasiastumist puhkesid uuesti kodusõjad, millest väljusid 306. a võitjatena 306 Constantinus Suur (loe konstantiinus) ja Licinius (loe litsiinius). Constantinust iseloomustab sallivus teiste usundite suhtes. 313. a andsid valitsejad koos välja Mediolanumi ehk Milaano edikti, millega ristiusk sai teiste usunditega võrdsed õigused. See oli paratamatu otsus, kuna tagakiusamised ei olnud eesmärki saavutanud ja kristlaste arv kasvas pidevalt. Palju oli kristlasi sõjaväes, kõrgemas ametnikkonnas ja isegi keisri lähikonnas. Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest.
poolehoidu ohvritele. Kristlaste tagakiusamine jätkus ka järgmise Rooma keisri ajal. Kuid see tugevnes Diocletianuse ajal eriti. Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalateenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. See kristlaste tagakiusamine oli aga ka viimane. Keiser Constantinust iseloomustas sallivus usundite suhtes. 313. a andsid tema eestvõttel kaasvalitsejad koos välja Milaano edikti, millega ristiusk sai võrdsed õigused teiste usunditega. See oli paratamatu otsus, kuna tagakiusamised ei olnud eesmärki saavutanud ja kristlaste arv kasvas pidevalt. Palju oli kristlasi sõjaväes, kõrgemas ametnikkonnas ja isegi keisri lähikonnas. Ristiusu vaimulikud vabastati maksudest ja kohustustest, kogudused said äri- ja pärimisõiguse,
annaabi.ee 
