Euroopa elus kaasa pigem buuridele kui brittidele. Cecil John Rhodes (Rodeesia). juhtuv briti kolonisaator, plaanis ehitada raudtee ka telegraafi liini Kairost Kaplinnani. Üks juhtivaid teemanti kaevandajaid. Poliitiliste ideoloogiate peavoolud ja uusaegne riik 19. sajandi poliitilise mõtlemise peavoolud. konservatism, liberalism, anarhism, sotsialism, natsionalism Konservatism: esimese faasi 1789-1848 iseloomustus, Edmund Burke, Joseph de Maistre ja kontrrevolutsioon, nimetus ”Le Conservateur” - Fr.-R. de Chateaubriand (romantika). Kujunes välja vastureasktsioonina Pr.revile, hakkas kaitsma vana korra väärtusi, ajaloolisi traditsioone, inmeste ebavõrdsust(hierarhiline ühiskondlike strukuur on loomulik), religioosne printsiip, kuninga isiku väärtustamine. Edmund Bruke, 1729-1797 Joseph de Maistre- tõeline kontrevolutsionäär Chateaubriand hakkab väljaandma ajalehte Le Conservateur, millest saabki kon.mõiste oma nimetuse. 19.saj II poolel muutub kons
Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja Burke pöördus väga konservatiivsele mõtteteele, leidis, et kõik reformid, mis rev käigus tehti, on liiga järsud. Reformid on kyll lubatud, aga peavad toimuma rangetes raamides. Burke'i ,,Vastukaja pr revolutsioonile" tegi temast konservatismi rajaja ja sõnastaja ja üle euroopa kuulsaks. Burke nõudis, et tuleb austada vanu tavasid. Ta ründas ateiste. Möönis loomulikku aeglast arengut. 1818 ajakiri ,,Le Conservateur" by F-R de Chateaubriand, kes oli ise romantik. Konservatism on iseloomustatav: 1. mõtlemine on ajalooline, inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel. 2. Ühiskond on tervik, inimene selles ainult üks osa. 3. konvservatiivne mõtlemine on hierarhiline. Monarhia printsiip. 4. religioosne mõtlemine 5. moderniseerumise suhtes skeptiline Liberalismi märksõnadeks eraomand ja indiviid. Indiviidil peab olema tegevusvabadus,
katastroofiks, mis lõhkus kogu senise heaolu ja stabiilsuse taganud korra. Teisalt toetas ta selgelt seda, et riik peab alluma kirikule ja kuningale. Kolmas autir on F.-R. De Chateubriand(tegutses pärast Napoleonit), kes on Prantsusmaal tuntud ennekõike romantika kirjandussuuna rajajana ja seoses romantika ja nostalgiaga oli seotud tema konservatiivne lähenemine. Ta on alusepanija terminile ,,konservativsus", kus hakkas 1818a välja andma ajakirja ,,Le Conservateur". Ka konservatism hakkas pärast 1848a tugevalt flirtima rahvuslusega. Nüüd said konservatismi peamiseks kandjaks kodanlus: need, kes kaitsesid põhiseaduslikku korda, tekkis tugev rahvuslikku konservatismi suund(põhiseadus ja rahvuslikud huvid). LIBERALISM Liberaalid on tihedalt seotud Prantusse revolutsiooniga, aga esimene esilekermine oli varem. Algselt peamised nõudmised olid inimeste põhiõigused, demokraatlikud õigused, õigusriik ja inimeste võrdsus
vaenutegevuseks. Inglasi huvitasid sealsed teemandi- ja kullamaardlad. Inglise-Buuri sõda (1899-1902) likvideeris buuride iseseisvuse. 1910. a. ühinesid nad koos Kapimaa ja Nataliga Lõuna-Aafrika Uniooniks, millest sai Suurbritannia dominioon. Poliitiliste ideoloogiate peavoolud ja uusaegne riik 19. sajandi poliitilise mõtlemise peavoolud. Konservatism: esimese faasi 1789-1848 iseloomustus, Edmund Burke, Joseph de Maistre ja kontrrevolutsioon, nimetus "Le Conservateur" - Fr.-R. de Chateaubriand (romantika). Liberalism: tunnused, nimetus (liberales), poliitised (demokraatia?) ja majanduslikud taotlused, Adam Smith ja laissez faire. Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. Pierre Joseph Proudhon. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast")