· Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järvi (19631975) · Eri Klas (19751994) · Paul Mägi (19952002) · Jüri Alperten (20022004) · Arvo Volmer (2004-2012) TEATER ESTONIA · Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. · 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche" · 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" · 1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. · 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia" · Aastast 1950 kandis teater nimetust Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater BALLETT Estonia lavale jõudis Ballett enne Esimest maalimasõda. Siis piirduti vaid tantsuliikumistega.
see nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis
motiivi ja hääletoonist. Kõik laulud olid esitatud prantsuse keeles. Minu arvates sobisid kõik laulud enda kohale, olid esitatud õigeaegselt ehk kurvad laulud 3.-4. vaatluse ajal ja rõõmsameelsemad laulud 1,-2- vaatluse ajal. Uurisin lisaks, et Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Herve '' Mamzelle Nitourche'' ja 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri ''Öömaja Granadas''. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal.
Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Rahvusooperi ajalugu Kutseline teater sai Estoniast 1906. Aastal. 1907. aastal etendati esimene operett– Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone- seejärjel see taastati. Hakkas seejärel kandma nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913
Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal
Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll:
Eestisse ?nnestus tal naasta 1918. aastal. "Pallasega" oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest ja aastatel 19211923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori aset?itjana. Teatri- ja filmikunst Eestis kujunes teatrielu keskuseks Tallinn.Seal asus kolm t?htsat teatrit, n?iteks Estonia.Estonia laval v?is n?ha nii s?nalavastusi ja operette kui ka oopereid ja ballette. 1907. aastal etendati esimene operett Herv? "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "??maja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett L?o Delibes'i "Copp?lia".Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti balett Eduard Tubina "Kratt" j?udis lavale 1944. aastal.1944. aasta Tallinna pommitamises h?vis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal. Teisi teatreid oli ka mujal Eesti linnades.Samuti v?isid inimesed k?ia n? iteringides.Eesti N?itlejate Liit koondas teatriinimesi. 1924
AASTANI 3.1. OLUKORD MEIE KULTUURIMAASTIKUL DŽÄSSI SAABUDES 20. sajandi algus oli suurte muutuste aeg nii Eesti poliitilises elus kui kultuuris, ka siinne muusikakultuur astus oma arengus sel ajal suure sammu edasi. 1906. aastal sai Estonia Seltsi teater Saksa Teatri kõrval kutseliseks ning seega oli nüüd Tallinnas kaks kutselist teatrit. Samal aastal sai kutseliseks ka Vanemuise teater Tartus. Oma esimese ooperilavastuseni jõud- sid estoonlased 1908/1909. hooajal, kui lavastati Conradin Kreutzeri “Öömaja Granadas” ja Friedrich von Flotow’ “Alessandro Stradella” (Pappel 2005: 72). Teatavasti alustasid nii Estonia kui Vanemuise teatri orkestrid ka sümfooniakontsertide andmist. Järgmisel kümnendil avati kaks uut, spetsiaalselt teatrile projekteeritud esinduslikku teatrihoonet – Tallinna Saksa Teater (praegu Draamateater) ja Estonia teater. Peagi algas opereti võidukäik Eesti lavadel:
say that the developmental process is limited: but this is not Lüdig’s way of thinking. There is neither a wide sweep nor a synthesis of materials. The overture is almost reminiscent of Tchaikovsky though without resemblance in either style or idiom. Lüdig is a lyricist and romantic; his musical spirit presents sublime pathos and brilliance, with candid sincerity. This work easily stands out among his few short orchestral compositions. The first operas were staged in 1908-1909: Conradin Kreutzer’s Das Nachtlager in Granada (A Short Stay in Granada) and Friedrich von Flotow’s Alessandro Stradella1, directed by Paul Pinna (1884-1949) under the baton of Adalbert Wirkhaus (1880-1961). The first Estonian operetta, Jaaniöö (Midsummer Night), was composed by the latter and staged in 1911. The honour of writing the first opera and the first symphony must be given to Artur Lemba (1885-1963). Artur Lemba graduated from the St. Petersburg
annaabi.ee 
