Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid esiteks: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid st keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (st kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks Auxilia ehk abiväed (mitte-kodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivaks üksuseks Augustuse poolt 27 eKr. Neid kutsuti cohors praetoria. Loodi 9 500-mehelist salka millest kolm hoiti pealinnas ja ülejäänud kuus lähedal külades. Aastaks 23 AD oli kogu praetooride vägi üle viidud ühte suurde barakki Roomas, sättides linna nõnda praetooride meelevalda. Ihukaitse vägi elas üle mitmeid muudatusi, olles kõige tugevam 16e salgaga, igas ühes 1000 meest. Kõige püsivamalt eksisteeris cohors praetoria kümne 500-mehelise salgana kuni laiali saatmiseni Constantine'i poolt aastal 312 AD
just Rooma sõjavägi. Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid ehk keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks abiväed (mittekodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivaks üksuseks Augustuse poolt 27 eKr. Neid kutsuti cohors praetoria. Loodi üheksa 500-mehelist salka, millest kolme hoiti pealinnas. Ülejäänut kuut hoiti lähedal külades. Aastaks 23 eKr. oli kogu praetooride vägi üle viidud ühte suurde barakki Roomas. Sellega kaasnes praetooride suur mõjuvõim Roomas. Ihukaitsevägi elas üle mitmeid muudatusi, olles kõige tugevamal perioodil kuueteistkümne salgaga, igaühes 1000 meest. Kõige püsivamalt eksisteeris see aga kümne 500-mehelise salgana kuni laiali saatmiseni Constantinus Suure poolt 312 a
Kui värbas sõjaväge ei arvestanud seisust ning vabatahlikke ka proletariaadi hulgast, kelle lasi riigi kulul relvastada. Kujunes praktiliselt elukutselised palgasõdurid, kes soovisid ise võidelda (vastupidiselt kodanikele, kes soovisid väeteenistusest pääseda). Neile jagati pärast sõda maad. Armee võitlusvõime tugevdamiseks uuendas Marius lahingutaktikat: jagas leegioni, mis koosnes siitpeale ühesuguse raskerelvastusega meestest, kümneks suureks allüksuseks kohordiks (cohors) ja tõstis seeläbi leegioni suuruse ligi 6000 meheni. 102 eKr võitis nii germaanlasi. Kuulsus Gracchuste reformikatsetel ja Mariuse sõjaväereformil tagajärjed: Senati autoriteet osutus vaidlustatavaks. Tõusis rahvakoosoleku (tribuutsete komiitside) osa Rooma poliitikas. Populaarid need, kes enda tahet rahvakoosoleku toel läbi viisid. Optimaadid senati autoriteeri kindlustavad poliitikud. Mariuse reform: sõjaväe peajõud palgasõdurid, kes tihedalt
plaanima leppima; korraldama, korda seadma; maha cognsc, nv, nitum, ere märkama, tajuma; matma, mulda sängitama; vaigistama, tundma õppima, teada saama; mõistma, lõpetama taipama comprehend, prehend, prehnsum, ere cg, cog, coctum, ere kokku ajama v kinnitama; (kinni) haarama v võtma; koondama, koguma; sundima tabama, paljastama; hõlmama; väljendama cohors, rtis f kohort (üksus Rooma sõjaväes, concd, cess, cessum, ere eemalduma, 500600 meest) lahkuma; järele andma, alistuma; lubama, collig, lg, lctum, ere (kokku) koguma, soostuma; möönma; loovutama koondama; saama, saavutama concid, cid, , ere kokku langema v collis, is m küngas, kink varisema; hukkuma, hävima colloc, v, tum, re paigutama, asetama, concilium, i n kogunemine, koosolek
annaabi.ee 
