Marriage vs cohabiting If one day marriage was a traditional part of people’s lives than nowadays many people choose cohabitation instead. In my opinion there are upsides and downsides to both marriage and cohabiting. Firstly let’s look at the up- and downsides of marriage. Marriage is a big commitment, so many people tend to be scared of it. They are scared that their marriage will lead to divorce, in which case the parting can turn out to be much more complicated than parting in case of cohabitation. The second problem is that many people just don’t see the point in marrying.
Percentage of elderly people 25% DR and BR quite low/equal Demographic crisis, DR sometimes higher than DR MODERN ALTERNATION OF GENERATIONS BR and DR quite low, close to zero Different age complement (vanuse kooslus): -working age 51... % -children 25...% -elderly ...20% BR influenced by: Women: -the number of women at fertile age -the age of women giving birth to a baby -religion -the availability of the contraceptives -the possibility of abortion -traditions of living together (cohabitation) -values: how people take the role, society's influence -role of society: different subsidies, supports or not -traditions: how many children are so called normal -role of men and women in the society -economic situation of the society (democratics, military reigme) DR influenced by: -age -povery and famine -different diseases, bad healthcare -unhealthy ways/habits of living (drinking, smoking etc) Well developed countries: -diseases of heart and blood vessels -cancer -accidents and suicides
Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogu (Assemblée Nationale) ja Senat. Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Täidesaatev võim: Praegune valitsus on sotsialistide, kommunistide ja roheliste koalitsioon. Valitsusjuht on sotsialistist peaminister Lionel Jospin. Seega valitseb Prantsusmaa sisepoliitikas omapärane olukord nn cohabitation. President on parempoolne, aga peaminister ja valitsus on vasakpoolsed. Viienda vabariigi ajal on see juba kolmas cohabitation. Kaks esimest korda olid president F. Mitterand'i ajal, mil peaministriteks olid parempoolsed. Prantsusmaa konstitutsiooni järgi on välispoliitika nn jagatud ala (domaine partagé). Pole täpselt kindlaks määratud, mis kuulub presidendi, mis valitsuse kompetentsi. Palju sõltub presidendi isikust ja tema autoriteedist. Elatustase: 1999.a
reason. That’s how the children learn about ethics. It doesn’t require higher education for them to understand the concept, that animals are sentient beings just like humans and deserve nothing less. When we grow up we start to value the ethical knowledge that has been shared with us and which we’ve obtained from first hand experiences. These are beliefs that we live by and expect other people to live by for harmonious cohabitation. Our ethical knowledge often times become less valuable when two similar held beliefs start to contradict each other. As said before, we are taught to treat animals with kindness. Except it only applies when it comes to certain animals - those that we consider pets. Cats and dogs generally live good lives, with their loving families. However, it’s common for the families who clearly believe that animals deserve a good life, to sit down and eat the body
· The tensions are built into the social fabric: Conflicting loyalties, allegiances mark the fault lines · Failure to conceive draws attention to the major sourceof tension within society and an opportunity to work through the social structural tensions Changing Face of Relationships? · Childlessness or "infertility" a `norm violation'? · Normative Motherhood, Prescriptive Fatherhood? · Is heteronormative marriage on the decline? · Conjugal bond weakening and Cohabitation of the rise? Do men and women react differently to childlessness? · "Status-passage" · Threat to a couple's shared re a l i t i e s n e c e s s i t a t i n g construction of new shared realities · But, His & Her realities can be markedly different
5.vabariigis president kui kaitsepoliitika juht jne, erinevalt varasemast väikesest rollist. De Gaulle'i parteisüsteemi kujundamise ambitsioon (vrd Lääne-Saksamaaga, keskse konservatiivse erakonna tekitamine), partei kui juhi võidu kindlustamise institutsioon. Parteide vasaktiiva ümberkujunemine: kommunistide tõrjumine sotsialistide poolt (pärast II ms prantsuse kompartei Euroopas suuruselt teine, oluline marginaliseerumine). Cohabitation olukord, kus president ja peaminister on vasak-paremskaala eri otstest (nt Mitterand ja Chirac 86-88). ITAALIA Lateran'i leping 1929 Itaalia riigi ja Rooma paavsti vaheliste suhete taastamine, Vatikani eraldamine paavsti riigiks. 1946.a poliitiliste ümberkorralduste algus võitjavägede okupatsiooni all, monarhia asendamine vabariigi poolt (n-ö II vabariik), kuninga pakkuminek (referendum). Kaks suurt poliitilist võimu
Teine oluline institutsioon , mis presidendile allub on peaministri institutsioon. Peaministri roll peab olema esindada presidenti parlamendi ees. Presidendil oli õigus peaministri ametisse nim ja vabastada. Toimis hästi kuni peaminister ja president olid samast parteid, et oli selgelt näha, kes kellele allub. De Gaulle reserveerib ka presidendile õiguse parlamenti laiali saata. Probleemid V pr vab pol skeemis tekivad siis , kui pres ja peamin esindavad erinevaid pol suundi nt .. termin cohabitation ( abielu , pr mõistes pm konflikti sisaldav nähtus.) . Reeglina esines nii , et esindas vasakut , teine paremat tiiba. Tek kui pres ja peam valimised toimusid erinevatel aegadel ( president valiti 7 a , parl 5 a ) . Semi-cohabitation- pres sisepartei on jagunenud sisefraktsioonideks . 60ndatel pinged kollistliku partei sees, de Gaullel õnnestub see pol jõud teha tugevaks ja see püsib pr 20 a järjest ilma eriliste probleemideta võimu juures, võitlused kollistlite leeris.I suurem
Määrab ametisse tähtsaid riigiametnikke (PM-i nõusolekul) Võib välja kuulutada referendumeid (PM-iga konsulteerides) Võib parlamendi laiali saata Võib osa võtta valitsuskabineti istungitest Peaminister (Prantsusmaa): Peamine igapäeva poliitika kujundaja Vastutab parlamendi, mitte niivõrd presidendi ees · Probleem, kui peaminister erinevast parteist kui president (cohabitation) - president harilikult saadab parlamendi siis laiali (nt. Mitterrnad vs Chirac 1988) · Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud · Soome 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht · Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus
annaabi.ee 
