allapoole piklikaju - keskpidiselt paikneb sulcus medianus (A7) sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9) colliculus facialis (C10) – närvivaokünkake – ülal trigonum nervus hypoglossi (A11) – keelealuse närvi kolmnurk – all - alaarplaadi piirkond locus coeruleus (A12) – sinav koht - ülal area vestibularis (A13) – suur kolmnurkne esikuväli – keskel trigonum nervus vagi (A14) – uitnärvikolmnurk – all TEGMEN VENTRICULI QUARTI - NELJANDA VATSAKESE LAGI Eesmine osa - pedunculi cerebellares superiores (AC4) - velum medullare superius (AC15) ülemine ajupuri õhuke valgeainest leste eelmiste vahel Tagumine osa - cerebellum nodulus (BC16) pedunculus flocculi (C17)
F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Emotsionaalne stress ja ärevus Emotsionaalne stress = normaalne ärevus. Emotsionaalne distress e ülemäärane ärevus e haiguslik ärevus e ärevushäire. Sooritustase langeb, mida suurem on ärevus. Emotsionaalse stressi neurobioloogia Hirmu ja aktivatsioonireaktsiooni tekkega on seotud locus coeruleus ja sümpaatiline NS ning amygdala. Amygdalas määratakse võimalikud ohud ning aktiveeritakse sümpaatiline NS ja HPA-telg.Amygdala vahendab käitumuslikke reaktsioone "võitlus-põgenemine" ja tardumine. HPA-telg ja kortisooli vabanemine on seotud stressireaktsiooniga. Ärevuse sümptomid Eesmärk: psüühilise tegevuse üldine aktiveerumine, sensoorse ärritusläve alanemine, keskendumine ohuallikale, muu kognitiivse tegevuse blokeerimine.
keha ja vaimuelu protsessidele. Katseisikul lastakse magada, ent kiire une esimeste ilmingute saabumisel äratatakse ta kohe üles. Ja niimoodi pidevalt, kuni magatud tundide üldarv võrdsustub normaalse une magatud tundide arvuga. Tagajärjed: järgmisel ööl on kiire une protsent oluliselt suurem; isikud muutuvad ärrituvaiks, ärevateks, neil esinevad keskendumisraskused. REM- une ajal on virguse ja meeleolu püsivuse tagamise seisukohalt olulise rakutuuma locus coeruleus´i aktiivsus pidurdunud, siis pidurdub ka pinefriini tootmine selle tuuma poolt võib ajurakkude tundlikkus taastuda olulise virgatsaine suhtes ning muuta aju uuesti löögivalmiks. Kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. Katsed näitavad, et paradoksaalse une ajal võivad läved välisärritustele hoopis kasvada, st isik on keskkonnast palju sügavamalt eraldatud, teda on raskem äratada
Ärevuse bioloogiline komponent Andmed osutavad püsiärevuse pärilikkusele. Gray mudeli (Gray, 1982; Gray & McNaughton, 1996) kohaselt on tendents aju teatud osade kõrgeks aktiivsuseks pärilik. Hirmu põhjustab võitle-või-põgene süsteemi aktiveerimine ja ärevuse tekitab käitumusliku pidurduse süsteem (BIS). BIS koosneb vaheseinatuuma ja hipokambi süsteemist ning seostub locus coeruleus-est ülenevate adrenergiliste ja õmblustuumadest ülenevate serotonergiliste ringetega, mis innerveerivad vaheseinatuuma hipokambi süsteemi ja ajukoort. See süsteem tekitab mittespetsiifilise aktivatsiooni, mis suunab indiviidi tähelepanu keskkonnast pärinevatele stiimulitele (Chorpita & Barlow, 1998). BIS aktiveeritakse nii tingimatute kui ka tingitud stiimulite poolt. Tingimatul tasandil aktiveeritakse ellujäämissüsteem kaasasündinud hirmude ja uudsuse poolt
mõju pidurdumist ajukoorele, mille tulemusena toimub ajukoore üldine pidurdus ja seejärel uneseisundi tekkimine. Inimese une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse neuronite energiaressursse. Aju tarbib hapnikku une ajal umbes sama palju kui ärkvelolekus, kuid verd rohkem. Une ajal toimub närvisüsteemi teatud osades aktiivne ainevahetus. Rahuliku une ajal toimub aju ainevahetuse ja verevoolu vähenemine, kuid see kiireneb kiire une ajal. Rakutuuma „locus coeruleus´e“ aktiivsus, mis toodab norepinefriini ja oluliselt vastutab inimese virguse ja meeleolu püsivuse tagamise, on REM-une ajal pidurdunud. Inimene enamasti näeb REM-une ajal unenägusid. Inimese ärkveloleku ajal tekivad erinevaid närviimpulsse ( ehk aktivatsioonipotentsiaale ) pidevalt juurde ja need ei kao ära. Sellega kaasneb ka neuronite sünapsite juurdekasv või sünapsite tugevuste kuhjumine. Kuid närviimpulsse ei saa ajus olla lõpmatult palju ( näiteks ruumi puuduse
annaabi.ee 
