Radices craniales, radices spinales ühinevad koljuõõnes 1. R internus moodustub bulbaarosa arvel, ühineb n vagusega selle ganlion sup/inf vahelisel alal 2. R externus (radices spinales) m sternocleidomastoideus, ma trapezius (,,orientatsiooninärv") Tähtsaimad ganglionid: Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare, ganglion vestibulare, ganglion trigeminale, ganglion geniculi, ganglion sup/inf, Tuumad fossa rhomboideas eferentsed tuumad paiknevad sulcus limitansist mediaalsemalt, aferentsed lateraalsemalt. 1. Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi) moodustavad mediaalse rea, innerveerivad müotoomidest arenenenud vöötlihaskiude. 2. Visteromotoorsed tuumad (nucl oculomotorius accessorius, salivatorius sup (7), salivatorius inf (9),
Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis. Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es. Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas. Kuulmistee Esimese neuroni keha ganglion cochleare. Teise neuroni keha nucl. cochlearis ventralis et dorsalis´es. Teise neuroni aksonid ristuvad vastaspoolele ja lähevad corpus trapezoideum´i koostisse. Kolmanda, neljanda neuroni kehad nucleus corporis trapezoide´is, lemniscus lateralis´e tuumades, corpus geniculatum mediale´s, colliculus inferior´is. Lõpeb gyrus temporalis sup.‐s. Vestibulaartee
püramidaalne. Sõrmede painutus a) trakt - tractus corticospinalis b) läbiminek capsula internast, korteks capsula interna tagumise sääre c) ristumine piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) perifeerne närv n. medianus ! Kus asub 1 neuron (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n
ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1
annaabi.ee 
