H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Määra indeksid) 1) N2O5 ; ClO2 ; ClO3 ; NO2 ; Br2O 2) MnO2 ; NiO ; Sb2O3 ; Bi2O5 ; Ag2O C. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. 3) lämmastik(II)oksiid - NO 1) alumiiniumoksiid Al2O3 broom(V)oksiid Br2O5 koobalt(II)oksiid - CoO seleen(VI)oksiid Se2O6 vask(I)oksiid - CuO arseen(III)oksiid As2O3 kroom(III)oksiid Cr2O3
N-3 nitride P-3 phosphide -4 only carbon exhibits the -4 state for a limited number of ionic compounds C-4 carbide Polyatomic ions +1 the only commonly encountered ion is the ammonium ion NH4+ ammonium -1 (NO2)-1 nitrite (ClO4)-1 perchlorate (NO3)-1 nitrate (ClO3)-1 chlorate (HSO4)-1 hydrogen sulfate, bisulfate (ClO2)-1 chlorite (HCO3)-1 hydrogen carbonate, bicarbonate (ClO)-1 hypochlorite (HSO3)-1 hydrogen sulfite, bisulfite (IO3)-1 iodate (MnO4)-1 permanganate (BrO3)-1 bromate (OH)-1 hydroxide (C2H3O2)-1 acetate
HI soola lahusele valada pisut tärkiskliistrit ja lisada tilk HNO3 või veidi kloorvett. Lahus muutub siniseks. ClO- 1.ClO-soolad on püsivad ainult aluselistes lahustes.Hapustamisel eraldub kloor. 2.KI(hapustatud lahus ) värvub pruuniks(joodi eraldumine). 3.Indigo lahus ja teised orgaanilised värvid happelises keskkonnas valastuvad. ClO3- 1.Zn+H2SO4 taanduvad ClO3-Cl-ks.Kui HclO3 soolade lahusele lisada H2SO4 ja AgNO3 lahust ja peale lisada mõned granuoeeritud tsingitükid, siis vedelik sogastub AgCl eraldubmise tõttu. 2.Kontsentreeritud H2SO4 toimel kuiva soola tõttu eraldub kollakas-roheline gaas (ClO2), mis väga kergesti laguneb plahvatusega( ettevaatust, mitte kuumutada!).
, · · () . . =k, , /; - . , ; k- . , (NH3, SO2, CO2) NH3+H2ONH4OH SO2+H2O H2SO3 CO2+H2OH2CO3 - : - - BaCl2+K2SO4BaSo4+2KCl - - Zn0+Cu +2SO4Zn+2SO4+Cu0 -, ( ). -, ( ). : , , - Fe 2+, Cr3+, Sn2+; - Cl-, S2-, SO32-; - 2, , , . - 2, Cl2, F2; - Fe 3+, Sn4+, Cr6+, - N3, MnO4, ClO4, ClO3 ( , . , , , ) . 3 - : 1): 2KMn +7O4+5K2S-2+8H2SO45S0+2Mn+2SO4+6K2SO4+8H2O (- Mn+7+5 Mn+2 - ; - - S-2-2 S0 ) 2): 2Ag2+1O-2 4Ag0+O20 - (- Ag+1+1 Ag0; - 2-2-4 20) 3): (- ) 4Na2S4O3 3Na2S6O4+Na2S-2 (- S4+6e S-2; - S4- 2e 6 S ) , , , . , ; . : - - ( ) - , ; - - ; - - . - - , - , ; - - ( ): , ; - - -
· Järgneval reaktsioonil ClO- (aq) + Cl- (aq) + H2O(l) Cl2(g) + 2OH- (aq) põhineb ka kloori kasutamine veepuhastites. · HClO ja hüpokloritite lagunemise kiirus vesilahuses sõltub pH-st, temperatuurist (kuumutamisel tekivad kloraadid), kontsentratsioonist, valgustatusest (valguse toimel eraldub O2) ja lisanditest. · Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. · Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. · Kloraatioon ClO3 - tekib kloori reaktsioonil kuuma kontsentreeritud leelise lahusega: 3Cl2(g) + 6OH- (aq) ClO3 -(aq) + 5Cl-(aq) + 3H2O(l) · Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad. Kaaliumkloraati kasutatakse ilutulestikus ja tuletikkude (nn tikuväävel koosneb kaaliumkloraadist, antimonsulfiidist, väävlist ja klaasipurust) valmistamisel. · Naatriumkloraadi põhiline kasutusala on kloordioksiidi ClO2 tootmine. · ClO2 on paramagnetiline kollane gaas, mida kasutatakse paberimassi pleegitamiseks.
temp-ist, valgustatusest, kontsentratsioonist ja lisanditest. Hüpokloritid oksüdeerivad orgaanilisi aineid, kuna nad lagunevad aeglaselt. Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. Kloraadid lagunevad kuumutamisel. Reaktsiooni tulemus sõltub katalüsaatori juuresolekust. Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide vesilahustest elektrokeemilisel oksüdeerimisel: ClO3-(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e-. Perkloorhapet HClO4 saadakse kontsentreeritud soolhappe toimel perkloraatidesse. Perkloorhape on värvusetu vedelik, mis on väga tugev oksüdeerija ja hape. Broom- HOBr hüpobroomishape- nõrk hape, tugev oksüdeerija. Tuntud vaid lahjades vesilahustes. Br2+H2OHOBr+HBr. HBrO2-broomishape (soolad bromiid eraldatud kristallhüdraatidena- NaBrO2*3H2O). HBrO3 broomhape (soolad bromaadid)- esineb