vaimulik rüütliordu - rüütlite sõjaline vennaskond mille liikmed andsid mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192
sõdalastest ning jõud oli aktsepteeritud ja mõjuv vahend enda tahtmise läbi viimiseks.Kuigi näiteks kirik taunis üldiselt verevalamist, nõustus ka tema, et on olemas "õiglased" sõjad, ehk siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid üles omavahelistest võitlustest loobuma ja oma jõud paganate vastu suunama.Samas soosis kirik ka ristisõdu,tuues põhjuseks selle,et kristluse levitamine,kasvõi vägivalla teel,pole halb. 14.sajandiks olid sõjapidamise reeglid -- mis puudutasid vangide tapmist ja ellujätmist, naiste ja vaimulike puutumatust jne. -- välja arenenud ja kogu Lääne-Euroopas levinud.Tasu,
palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator Alexios I prdus sjalise abi saamiseks lnekiriku poole.Paavst Urbanus II ei jtnud oma vimalust kasutamata.Ida- ja lnekiriku vahe- kord oli pinev.Nd avanes lnekirikul oma leolekut nidata.Paavsti juhtmisel, pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesus Kristuse haua.1095.aastal Luna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus II kne,mille mju hiskonnale oli tollal ettearvamatu. "Prantslased!Lpetage omavahelised tlid.Paljastage mgad ja prake need Jumala vastaste vastu.Teile tasutakse nii maa peal kui ka taevas.Jumal soovib seda" ESIMENE RISTISDA (1096-1099) Vastukajad paavsti leskutsele olid tohutud.Lootus leida paremat elujrge nii siin ilmas kui ka taevas pani liikuma laiad rahvahulgad.Juba 1096.nda aasta varakevadel lksid kmned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele
Kui hoolsasti otsida, võib sellele õigsust leida ka piiblist. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios I pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus II ei jätnud võimalust abi kasutamata. Ida ja läänekiriku kiriku vahekord oli pinev. Nüüd avanes läänekirkul võimalus oma üleolekut näidata. Paavsti juhtimisel pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesus Kristuse haua. 1095. aastal LõunaPrantsusmaal Clermontis koos olnud kirikunõukogul pidas Urbanud II kõne, mille mõju ühiskonnale oli tollal ettearvamatu. "Prantslased! Lõpetage omavahelised tülid. Paljastage oma mõõgad ja pöörake need Jumala vastase vastu. Teile tasutakse nii maa peal kui ka taevas! Jumal soovib seda! Esimene ristisõda(1096-1099) Vastukaja paavsti üleskutsele olid tormilised. Lootus leida paremat elujärge nii siin ilmas kui ka taevas pani liikuma laiad rahvahvahulgad. Juba 1096. aasta varakevadel
Euroopast tulnud palveränduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nüüd aga olid ristiusu pühapaigad kristlastele suletud. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios 1. pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus 2. ei jätnud võimalust kasutamata. Ida- ja läänekiriku vahekord oli pinev. Paavsti juhtimisel pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesuse Kristuse haua. 1095. aastal Lõuna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus 2. kõne, mille mõju ühiskonnale oli tollal ettearvamatu. Esimene ristisõda ( 1096. 1099. ) Vastukajad paavsti üleskutsele olid tormilised. Juba 1096. aasta varakevadel läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ja Kreeka ning 1096. aasta suvel jõuti Konstantinoopolisse. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi, kokku 5000 rüütlit ja 30 000 jalameest. Kuid see vägi ei olnud ühtne
annaabi.ee 
