paljudele teistele isiksuse häiretele. Varajased kirjeldused psühhopaatiast on mitmesugused. Kirjeldustes esinesid teiste hulgas, näiteks: hoolimatu käitumine, karisma, enesekindlus, sotsiaalne domineerivus, tähelepanu otsimine, veenvus, brutaalsus, emotsionaalne külmus ning teiste pidev ärakasutamine. Need erinevad kirjeldused aitasid kaasa kaasaegse psühhopaatia definitsiooni vastuolude tekkimisele. Nüüdisaegsed arusaamad psühhopaatiast tulenevad Ameerika psühhiaatri Hervey Cleckley klassikalisest uurimusest "The Mask of Sanity". Cleckley'l oli laiaulatuslik kogemus psühhiaatriliste patsientidega töötamises, mis oli talle abiks häire paremal selgitamisel ning piiritlemisel. Kuna Cleckley töötas peamiselt oma patsientiga, ei kirjeldanud ta psühhopaate kui vägivaldseid, ohtlikke või õelaid. Ta leidis, et kahju mida nad teistele põhjustasid, tulenes nende pinnapealsest ning saamatust iseloomust. Psühhopaatia sidumine raskete kuritegudega
79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus, vastutustundetus,vähene emotsionaalsus, empaatia-, süü- või kahetsustunde puudumine, patoloogiline valetamine, manipuleerimine ning püsiv sotsiaalsete normide ja ootuste rikkumine. (Cleckley, 1976; Hare, 1996). Psühhopaat kui düssotsiaalne isiksus Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik kalk hoolimatus teiste suhtes, sotsiaalsete normide , kohustuste ja reeglite eiramine ning kalduvus süüdistada teisi ja enda käitumist õigustada.(Vasar, 1999)
nimi õpetaja 2009 Sarimõrvar on inimene, kes on mõrvanud kolm või enam inimest, jättes iga mõrva vahele nö. rahunemisaja ja motivatsiooniks on peamiselt psühholoogiline rahuldus. Arvatakse, et pea kõik sarimõrvarid antisotsiaalse isiksusehäire all. Tavapäraselt pole nad psühhootilised, võivad tunduda lausa rahulikud, normaalsed ja tihti ka võluvad sellist staatust nimetab Ameerika psühhiaater Hervey M. Cleckley ,,terve mõistuse maskiks". Mõrvad on üritatud sooritada või sooritatud kõik mõnes mõttes sarnasel viisil ja ka ohvritel võib kõigil olla midagi ühist, näiteks rass või sugu. Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega tohi osaleda ühiskonnaelus. Sarimõrvarid, kes tapavad oma ohvreid ja külmavereliselt vägistavad, ei allu tavaravi meetoditele. Psühholoogid
Enesetapule kalduv käitumine on defineeritav kui potentsiaalselt ennast-vigastav käitumine, kus inimene mingil null-tasemel üritab endalt elu võtta või soovib sellise käitumisega saavutada mõne muu eesmärgi. Kuna antisotsiaalsed isiksusehäired on palju tugevamalt seotud impulsiivsusega kui psühhopaatia, siis on alust arvata, et see võib tugevalt viidata enesetapule kalduvat käitumist. Psühhopaatia (või mingi osa sellest) võib seda vastupidiselt aga ,,kaitsta", kui võtta arvesse Cleckley psühhopaatia kontsepti, mis väidab, et see on potentsiaalselt kohanemisvõimelise funktsiooniga, kus tegelikku enesetappu teostatakse harva. Kui fokusseerida enesetapule kalduva käitumise uuringud kolme-dimensioonilisele mudelile, laiendades Verona poolt uuritud vahendajaid ja muutes alkoholi ning muude mõnuainete rolli, siis näitavad uuringud tugevaid seoseid nii antisotsiaalsete isiksusehäirete, psühhopaatia ja enesetapule kaldumise vahel.
annaabi.ee 
