viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris)............................................................................................. 6 Karukold (Lycopodium clavatum)...........................................................................................6 Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) ......................................... 7 Kuu-võtmehein (Botrychium lunaria) .....................................................................................7 Mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum) ..............7 Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) .....
– võnk-kastevars Deschampsia flexuosa Laanelill http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/laanelill.h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum – laanelill Trientalis europaea – lakkleht Orthilia secunda – rohekas uibuleht Pyrola chlorantha karvane-piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio.edu
metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) SUGUKOND:lühikupralised(Brachytheciaceae) PEREKOND:meelik (Homalothecium) harilik meelik (Homalothecium lutescens) HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) SUGUKOND: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina)
Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), (roosõielised) LK2 15 Jugapuu (Taxus baccata), (jugapuulised), LK2 Pihkane põisrohi (Silene viscosa), (nelgilised), hävinud Müügikeeld: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), (käpalised) LK2 Siberi võhumõõk (Iris sibirica), (võhumõõgalised) LK3 Näsiniin (Daphne mezereum), (näsiniinelised) Talvik (Chimaphila umbellata), (kanarbikulised) Karukold (Lycopodium clavatum), (kollalised) LK3 Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised) LK2 16. Kaitsealused taimeliigid ja nende kategooriad 2004. Aastast Looduskaitseseadus 2004 3 kategooriat kaitstavaid liike I kõik leiukohad kaitse alla II 50% leiukohtadest kaitse all III 10% leiukohtadest kaitse all Üle-Euroopalise tähtsusega liigid direktiiviliigid e. Natura 2000 liigid · Kollane kivirik · Kaunis kuldking · Soohiilakas · Emaputk · Püst-linalehik · Madal unilook
sest selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustamist. II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoha säilitamiseks võidakse moodustada looduskaitseala. III kategooria (82 taimeliiki). On keelatud nende taimede kahjustamine, korjamine ning tehingud nendega. III kategooria kaitsealuse liigi kasvukohas võidakse moodustada looduskaitseala, kui muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi säilimist Eestis. Karukold (III kategooria) (Lycopodium clavatum) kuusekold, kuuseraig, metshumur, nõiarohi, reburaigas Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus- seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed
(Pleurozium schreberi) (Pleurozium) (Hylocomiaceae) harilik laanik (Hylocomium laanik (Hylocomium) ulmikulised (Hypnaceae), splendens) (Hylocomiaceae) mets-vareskold (Lycopodium kold (Lycopodium), kollalised (Lycopodiaceae) complanatum) (Diphasiastrum) karukold (Lycopodium kold (Lycopodium) kollalised (Lycopodiaceae) clavatum) kattekold (Lycopoidum kold (Lycopodium) kollalised (Lycopodiaceae) annotinum) põldosi (Equisetum arvense) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) raudosi (Equisetum hyemale) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) soo-osi (Equisetum palustre) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) harilik laanesõnajalg laanesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae),
2.) ainupõlvsed: Parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole. Näiteid: Dactylogyrus sphyrna karplastel, Diplozoon paradoxum karplastel 3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne, vaheperemees enamasti limune. Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt. Näited: Maksakaan (Fasciola hepatica), Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae- fluviatilis. 4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega (vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited: nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum). 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Magevee ripsusside ehitus: Ripsusside kehapinda katab ripsmeline epiteel. Selle
annaabi.ee 
