2) Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 = 80,17 g = 0,08017 kg 3) Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega: m4 = 178,035 g = 0,17805 kg 4) Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 – m3 = 178,035g – 80,17g = 97,865g = 0.097865 kg 5) Metalli temperatuur keevas vees: 100 °C 6) Vee algtemperatuur: t1 = 21 °C 7) Vee kõrgeim temperatuur: t2 = 22 °C −1 −1 8) Vee erisoojusmahtuvus: cvesi = 4,187 ∙ 103J KG K 9) Klaasi erisoojusmahtuvus: cklaas = 0,80 ∙ 103J KG−1 K−1 Arvutused: 1) Kalorimeetis olev vesi sai soojust: q2 = m2 ∙ 4,187 ∙ 103 ∙ (t2 – t1) J q2 = 0.09786∙ 4,187 ∙ 10³ ∙ (22 - 21) = 409,73 J 2) Keeduklaas sai soojust: q3 = m3 ∙ 0,80 ∙ 10³ ∙ (t2 – t1) J q3 = 0,08017 ∙ 0,80 ∙ 10³ ∙ (22 – 21) = 64,13 J 3) Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis q1 = q2 + q3 q1 = 409,73 + 64,13= 473.866 J 4) Leiame metalli erisoojusmahtuvuse cmetall asenduste teel järgnevast võrrandist:
Kalorimeetri m4 0,14335 kg sise-klaasi mass koos veega Vee mass m2 0,09767 kg kalorimeetris Metalli temp. 100 oC keevas vees Vee alg t1 20,2 oC temperatuur Vee kõrgeim t2 23,5 oC temperatuur Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187 × 103 J kg- 1 K-1 Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas=0,80 × 103 J kg- 1 K-1 Arvutused 1) Metalli poolt antav soojushulk q = m1 c (100-t2) J 668,232 = 0,02992 x C(100-23,5) C = 89,06 2) Kalorimeetris olev vesi sai soojust q2 = m2 4,187 x 103 (t2-t1) J q2 = 0,09767 x 4,187 x 103 (23,5-22) q2 = 613,416 J 3) Keeduklaasi sai soojust q3 = m3 0,80 x 103 (t2 t1) J q3 = 0,04568 x 0,80 x 103 (23,5-22) q3 = 54,816 J
Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega m4= 128,88 g= 0,12888 kg Vee mass kalorimeetris m2= m4 m3= 0,12888- 0,04493= 0,08395 kg Metalli temperatuur keevas vees 100oC Vee algtemperatuur t1= 22 oC Vee kõrgeim temperatuur t2= 25 oC Vee erisoojusmahtuvus Cvesi= 4,187 103 J kg-1 K-1 Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas= 0,80 103 J kg-1 K-1 1) Kalorimeetris olev vesi sai soojust: q2= m2 4,187 103 (t2 t1) J q2= 0,08395 4,187 103 (25 23) J q2= 702, 9973 J 2) Keeduklaas sai soojust: q3= m3 0,80 103 (t2 t1) J q3= 0,04493 0,80 103 (25 23) J q3= 71,88 J 3) Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis: q1= q2 + q3 q1= 702,9973 + 71,88 q1= 774, 8773 J 4) Metalli poolt antav soojushulk (erisoojusmahtuvus):
Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,0452kg · Metalli alg temperatuur T1=100oc · Vee alg temperatuur t2=23oc · Süsteemi lõpp temperatuur t3=32oc · Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187*103(J/(kg*K)) · Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas=0,80*103(J/(kg*K)) Arvutused 1. Metalli poolt antav soojushulk: q1=m1c(100 t2) Q1=0,0302*C*(100-32) J 2. Vee saadav soojushulk: q2=m2c(t1 t2) 3* Q2=0,0921*4,187*10 (23-32) J 3. Keeduklaasi saadav soojushulk: q3=m3c(t1-t2) 3 Q3=0,0452*0,80*10 *(23-32) 4. Kuna antav ja saadud soojushulgad onvõrdsad, siis: Q1=Q2+Q3 5
100.c q1= 1227J+104,4J=1331.4J 6. Vee algtemperatuur: t1=23 .c 7. Vee kõrgeim temperatuur: t2= 26 .c 5. Leiame metalli erisoojusmahtuvise cmetall asendusete teel punkt 1 all toodud võrrandist. 8. Vee erisoojusmahtuvus: cvesi= 4,187*103J kg-1K-1 9. Klaasi erisoojusmahtuvus: 1331,4= 0,030 * c( 100-26) cklaas= 0,080*103 J Kg-1K-1 1331,4=2,22c Arvutused: c= 1331,4/2,22= 599,7 J kg-1 k.1 x*599,7 26000/599,7 1. Metalli poolt antav soojushulk: q1=m1 c (100-t2) J x=43,35 2. Kalorimeetris olev vesi sai soojust: q2= m2 4,187*103(t2-t1)J
annaabi.ee 
