incisura angularis + incisura cardiaca maole spetsiifiline sisekiht saccus digestorius algavad funduselt corpus gastricum kulgevad ees- ja tagaseinas mao suure kõveriku suunas fundus gastricus - stratum circulare - pars pylorica eriti arenenud lukutiosal ostium pyloricum m spinchter pyloricus antrum pyloricum - stratum longitudinale canalis pyloricus väliskihina koondunud peamiselt kurvatuuride piirkonda
2) limaskesta päriskiht e proopria - lamina propria mucosae 3) limaskesta lihaskiht - lamina muscularis mucosae 4) submukoosa - tela submucosa Söögitorus ja suuõõnes on mitmekihiline sarvestumata epiteel. Peensooles ühekihiline prismaatiline epiteel. Jämesooles, maos ja sapipõies on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Mitmekambrilise mao eesmao limaskest on kaetud mitmekihilise sarvestunud lameepiteeliga. Lihaskest -tunica muscularis 1) sisemine tsirkulaarne kiht - stratum circulare 2) välimine pikikiht - stratum longitudinale Serooskest -tunica serosa või adventitsiaalkest -tunica adventitia (kõhuõõnest väljapoole) Välimise kesta moodustab kohev sidekude. Näärmed paiknevad suus (süljenäärmed), maos (maomahlad, kõige enam näärmeid pülooruse osas), kaksteistsõrmikus. Näärmesekreetide ülesandeks võib olla nii toidu lõhustamine (sülje amülaas), neelamise hõlbustamine (sülje mukoosne osa), kui ka organite epiteeli kaitsmine (lima maos). 49
hõlmavad soontepoolusel arterioolide ja macula densa vahel kolmnurkse - Koosneb kahest või kolmest omavahel läbipõimunud spiraalsest ala silelihaskihist Vererõhu autoregulatsioon - Startum longitudinale (sees) - vererõhu langus arteriola afferensis kutsub esile reniini vabanemise -> - Stratum circulare (keskel) angiotensinogeen -> angiotensiin I - Startum longitudinale (väljas ja ainult vaagnaosas) - angiotensiin I -> angiotensiin II - Peristaltilised liigutused -> tõukab rütmiliselt paar korda minutis uriini tõstab vererõhku otseselt – tugeva vasokonstriktoorse ainena suurendab kusepõide
Vedelikku tuuakse verre teistest kudedest selleks, et viskoossust taastada. Selleks et vedeliku hulka taastada, tuleb oksendamise korral juua, raskematel juhtudel tuleb rakendada tilkinfusiooni, et korrigeerida vee ja elektrolüütide tasakaalu. 8. Seedimine peensooles Peensool on väljastpoolt kaetud peritoneumiga ja serooskihiga (tunica serosa), järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja
annaabi.ee 
