Tema kuulsaimad tiibaltarid asuvad Krakowis MAARJA KIRIKUS ja Bamburgis, mis on kaunistatud puureljeefidega. Levis ka MINIATUURKUNST, mille tähtsaimateks kunstnikeks olid vennad Limbourgid. Nende tähtsaimaks teoseks on Berry Hertsogi "Tundideraamat", mis on ka miniatuurkunsti esiteoseks. Võeti kasutusele tahvelmaalid, mida pole siiski väga palju säilinud. Tekkis 2 suurt koolkonda: FIRENZE ja SIENA. Firenze tähtsaimaks kunstnikuks oli GIOTTO. Tema õpetaja CIMABUE hakkas esimesena tahvelmaale valmistama, kuid neist pole ühtegi säilinud. GIOTTO töödest on säilinud seinamaal ASSISI PÜHA FRANCISCUSE KIRIKUS ja ARENA KABELI SEINAMAALID PADOVAS. Siena koolkonnast on kuulsaim MARTINI SIERA RAEKOJA SEINAMAALID.
Surmatantsu teema jälle päevakorda tõusnud. Tahvelmaal Ajalugu Lääne-Euroopas algab uuesti Itaalias Umbes 1000 aastat ei ole Euroopas tahvelmaali tehtud, piirdutud miniatuurmaalide, vitraazide ja mosaiikidega 13.sajandi keskpaigas võtavad mitmed itaalia kunstnikud tahvelmaali, eeskujuks Bütsantsi ikoonid, aga Lääne-Euroopa tahvelmaalid suurte mõõtmetega Paigutatakse altarile/selle lähedusse 14.sajandil ilmuvad esimesed portreemaalid valitsejatest CIMABUE Esimene tahvelmaali meister olevat olnud Firenzest pärit Cimabue Esialgu Itaalias 2 peamist tahvelmaalikeskust Firenze ja Siena Cimabue tahvelmaalid on halvasti säilinud, oluline on see, et ta loob Siena maali koolkonna, tema õpilaseks on gooti ajastu kuulsaim maalikunstnik Giotto GIOTTO Elu jääb 13.saj lõppu 14.saj algusesse Giotto tahvelmaale on säilinud kuid eelkõige tuntud seinamaali meistrina
kunstikogu natsionaliseerimisest. Galerii peahoone projekteeris William Wilkins klassitsistlikus stiilis ja see valmis 1832–1838. Sellest vasakul asub uus 1991. aastal avatud Sainsbury tiib, mille projekteerisid arhitektid Robert Venturi ja Denise Scott Brown. Ruumipuuduse tõttu asutati 1897 Tate'i galerii, kus esitletakse briti kunsti. Rahvusgalerii kogudes on rohkem kui 2300 maali, suuremalt jaolt püsiekspositsioon. Kogud ulatuvad Cimabue varastest töödest (13. sajandist) impressionistideni. Eriti esinduslik on muuseumi Madalmaade, Itaalia vararenessansi ja 17. sajandi Hispaania maalikunsti kogu. 8. Orsay muuseum (Pariis) Orsay muuseum (prantsuse Musée d'Orsay) on kunstimuuseum Pariisis. Asub Seine'i vasakul kaldal. Muuseumis on esindatud põhiliselt õhtumaade maalikunst ja skulptuur aastatest 1848– 1914, eriti palju impressionistide loomingut. Seal leidub tuntud teoseid kunstnikelt nagu
Itaalias XIV-XV saj. 5. Luca della Robbia 1399-1482. Kunsti mõjutas Donatello. Lauljate tribüün Firenze toomikirikus. Laulvad ja tantsivad lapsed. Moodustab paari Donatello samalaadse tööga. Madonna Kristuse ja kahe ingliga Firenze, Museo Nazionale majoolikafiguur, poolümmargune ja raamiga ümbritsetud. Ospedale (Spedale) degli Innocenti fassaadi medaljonid mähitud lapsed sinisel taustal, majoolika. III Vararenessansi maalikunst 14. saj. kunstnikud. Eelrenessanss 1. Cimabue (tegelikult Cenni di Pepi) - 1240-1302. Madonna kompositsioon. Ühendas bütsantsi vormi tekkiva gooti stiilis elementidega. Suhteliselt vanaaegne - kuldne taust, trooniv madonna, teostel monumentaalsed mõõtmed, pulknupplaps, nimbused nagu taldrikud. Peetakse Giotto tähtsaimaks eelkäijaks ja Firenze vararenessansi rajajaks. "Trooniv Maarja lapsega" (1272-1274) Assisi San Francesco alumise kiriku madonnafresko ja ülemise kiriku freskod Krutsifiks Firenze Santa Croce's.
Seda märkasin ma suhteliselt juhuslikult, minnes jõulukontserdile ja väga irooniliselt pühaliku kirikumuusika saatel lage uurides vaataski ta mulle sealt vastu. Miskipärast köitis just tema mind, õgides parasjagu üht patust silmad punased peas. Firenze baptisteerium on teadaolevalt vanim ehitis linnas, mida esimest korda mainiti juba 897. aastal. Mosaiik aga on valminud palju hiljem, 13. sajandi esimesel poolel, Veneetsia käsitööliste käe all (tõenäoliselt ka Cimabue nende hulgas), mis on aimatav ka tonaalsuse kaudu. Baptisteerium ja selle laemosaiik on väga olulised ka kirjandusloos. Nimelt Dante Alighieri, kes Firenzes üles kasvades baptisteeriumi tihti külastas, oli teatavasti tugevalt mõjutatud surma kujutamisest laemosaiigil; sellest, kuidas kurjategijad põletati, lömastati ning lõpuks koletise poolt järati. See kõik avaldub loomulikult ka Divina Commedias. Ka Dantet ennast ja