Stoa koolkonna rajajaks oli ZENON Kitionist (u. 333-262 eKr.). Koolkond sai nimetuse koha järgi Ateenas, kus õpetamine toimus. Selleks oli maalingutega kaunistatud portikus, st sammaskäik, mis kandis nime stoa poikile. Zenon alustas seal oma õpetuse jagamist umbkaudu 300. aasta paiku. Kool eksisteeris Ateenas kuni umbkaudu 260. aastani pKr. Seda pikka perioodi on kombeks liigendada “vanaks” stoaks (Zenon, Kleanthes, Chrysippos), “keskmiseks” stoaks (Panaitios ja Poseidonios) ning “uueks” stoaks (Epiktetos, Musonius Rufus, Marcus Aurelius). Stoikute loogika. Tõene teadmine pärines stoa loogika kohaselt tajust. “Igasugune mõtlemine lähtub meelelisest tajust või igal juhul ei teostu ilma tajuta … Ja üldiselt ei ole ühest mõistest leida midagi sellist, mille tundmist ei omataks meelelisest antusest.” (SVF II 88) Hing on sünni momendil sarnane tabula
· kompositsioonist. Kõigi ilmingute ja tajude relatiivsus. · Vanem stoitsism: · Muljete sagedus või harvaesinevus. · Zenon Kitionist 336- 264 e.Kr. Küproselt · Erinevused kasvatuses, harjumustes, kommetes ja · Kleanthes ja Chrysippos usulistes ning filosoofilistes vaadetes. · Keskmine stoitsism: · Antiikne skeptitsism · Poseidonios · Antiiksele skeptitsismile on iseloomulik see, et loogilised ja · Noorem stoitsism: tunnetusteoreetilised kaalutlused ei ole neile eesmärgiks omaette
Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A. de Morgan. (1806-1871).
1. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((A B) &A) B. 2. Kui esimene, siis teine; mitte teine; järelikult mitte esimene. ((A B) &ØB) ØA. 3. Mitte korraga esimene ja teine; esimene; järelikult mitte teine. (Ø(A &B) &A) ØB. 4. Kas esimene või teine; esimene; järelikult mitte teine. (((A ÚB) &Ø(A &B)) &A) ØB. 5. Kas esimene või teine; teine; järelikult mitte esimene. (((A ÚB) &Ø(A &B)) &B) ØA. Neist viiest aksioomist tuletas Chrysippos veel suure hulga õigeid väiteskeeme. Paraku on ekslik Chrysippose kinnitus, et kõik õiged väiteskeemid on nimetatud viiest tuletatavad. Keskaegsed ja hilisemad loogikatekstid kommenteerisid nii Aristotelese mõisteloogikat kui Stoikute lausearvutust. Peale Chrysippost kirjutati Kreekas küll mitmeid kommentaare Aristotelese ja Chrysippose teostele, aktiivne loogikauurimine aga jäi soiku. 2.2 Keskaegne loogika
annaabi.ee 
