Pojad-Carl Philipp Emanuel, Johann Christian, Wilhelm Friedemann ja Johann Christoph Friedrich Hariduskäik: Õppis Eisenachi ladina koolis, kust ta sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse. Peale põhikooli läks Bach Ohrdurfi gümnaasiumisse ning sealt edasi Lüneburgi Michaeli kooli, kus ta õppis aastatel 1700- 1703. Helilooja tähtsamad õpetajad: Esimesed õppetunnid viiulimängus sai isalt, kes oli viiuldaja ja linnamoosekant. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt Johann Christophilt-organistilt. Töökohad: Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis.
orelimängu. organisti Friedrich Wilhelm · Olulise osa oma Zachovi käe alla. Tema muusikaharidusest sai 14 juures õppis poiss orelit, aastat vanemalt vennalt klavessiini, viiulit ja Johann Christophilt. kompositsioonialuseid ja · 8-aastaselt läks Eisenachi kirjutas seal vähemalt 7 ladina kooli, kust sai hea kirikukantaati. humanitaarse ja teoloogilise · 1702. aastal astus Händel põhihariduse.Edasi käis Halle ülikooli ja õppis
Rakvere 2012 Elulugu Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Isa oli linnamuusik. 1964/65 surid ta ema ja isa. Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane. Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud. Muusikahariduse sai oma vanemalt vennalt Johann Christophilt- organistilt. Ta õppis orelimängu. Käis Eisenachi ladina koolis, Udurfi gümnaasiumis ja Lüneburgi Michaeli koolis. Laulis kooris, mängis orkestris. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos
muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis kohaliku linnamuusiku Johann Ambroosiuse peres. Kuna ta jäi emast üheksa- ja isast kümneaastaselt ilma, elas ta pikemat aega orvuna vanema venna Johann Cristophi juures. Olulise osa oma muusikalisest haridusest sai Bach oma vanemalt vennalt, Ordurfi organistilt Johann Christophilt, kelle käe all ta õppis mängima viiulit ja orelit ning tutvus tolleaegse moodsa orelimuusikaga, eriti Johann Pachelbeli teostega. Terve oma elu veetis Bach Põhja-Saksamaal erinevates õukondades. Silmapaistvam osa Bachi loomingust on Leipzigi perioodil kirjutatud vokaalmuusika. Kokku lõi ilmselt üle 300 kirikukantaadi, säilinud vähem kui 200. Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis. Bachi on nimetatud ka viie passiooni loojaks,
silmas pidamata, et Telemann oli avatud kõigele uuele ning pidas sammu kiiresti areneva muusikamaitsega. Ta rajas 1704. aastal Leipzigi ülikooli juurde muusikaühingu Collegium Musicum. JOHANN SEBASTIAN BACH(1685-1750) Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuusika kogemused ning teda peetakse üheks suurimaks meistriks muusikaajaloos. Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid tema ema ja isa ning elas ja sai suure osa muusikaharidusest vennalt Johann Christophilt. Tal oli oma aja kohta hea kooliharidus-Eisenachi ladina kool, Ohrdurfi gümnaasium ja Lüneburgi Michaeli kool. Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada 4 perioodi. I Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) 1703 sai viiuldaja koha Weimeris, kuid lahkus sealt kiiresti Arnstadti, kus vabanes organisti koht. Sel perioodil käis Bach Lübeckis Buxtehude juures õppimas. 1707 vahetas organisti koha samasuguse vastu