teenuse rakendamiseks. 12.mis on kõrgtehnoloogia keskus on koht või paikkond, kus asub palju väga teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid, tehnoloogia- ja tehnikaasutusi ja ülikoole. 13.teenussfääri mõiste ja koht rahvamajanduses Teenindusettevõtted peavad paiknema seda tihedamini, mida rohkem inimesi ja sagedamini vastavat teenust tarbivad. Teenuste kasutamissageduse alguses töötas Saksa teadlane Walter Christaller 1933.a väjla keskuskohtade teooria, mille alusel koonduvad eri kaupu ja teenuseid müüvad ettevõtted suurematesse või väiksematesse teeninduskeskustesse. Keskusi omakorda ümbritsevad turualad, mis muude mõjutajate puudumisel oleksid kuusnurkse kujuga ja moodustaksid mesilaskärge meenutava süsteemi. 14.transpordi liigid nende iseloomustus A) auto-e maantee transport. B) raudtee transport. C)veetransport. D)õhutransport. E)torutransport
Ometi kujunes just Saksamaal teaduslik vool, mis kokkuvõttes tegi ära väga suure töö, mille tähtsus ja tähendus avanes alles siis, kui inimgeograafial jõudis kätte aeg paradigmat vahetada. See oli ruumökonoomikute vool, mis tegeles majanduse ruumilise korralduse küsimustega.J.H von Thünen vanim ruumökonoomik E.G. Ravenstein püüdis luua migratsiooni matemaatilist mudelit A. Weber uuris ettevõtete paiknemise tegureid eesmärgiga anda soovitusi ettevõtjatele. W. Christaller põhjendab regioonide väljakujunemist ja geogr ruumi jaotumist nende vahel. A. Lösch sama mis christaller, kuid temalt pärineb termin ruumiline korraldus. Regionalistika väljakujunemine. Praegusaegse geograafia tahtsaim rakendusvaldkond -regionalistika tekkis USA-s ja kaugel valjaspool geograafiat, nimelt mitme väljapaistva arhitekti aIgatusel aastatel kohe parast Esimest maailmas6da. USA linnade kontrollimatu kasv tekitas monotoonsust ja inetust, mis
gravitatsioonimudel ja Couloni seadus. Ravenstein tõstatas ka vastastikmõju sumbumisega seotud küsimuse ruumi jaotumisest üksikute keskuste mõjupiirkondadeks. Alfred Weber (1868-1958) uuris ettevõtete paiknemise tegureid eesmargiga anda soovitusi ettevõtjatele, kuhu nad oma käitised peaksid rajama. Niisiis on ta paigutusõpetuse looja, mille ta esitas oma raskestitõlgitava nimega peateoses "Tööstuste paigutamisest", mis ilmus 1909. aastal. Walter Christaller (1893-1969) jõudis enne surma ära näha oma teenete üldise tunnustuse, kuid temalgi tuli seda kaua oodata. 1933. aastal ilmus temalt raamat "Lõuna-Saksamaa keskuskohad". Peateemaks sisemise struktuuriga, keskuskohaks ja tagamaaks jagunevad terviklikud regioonid, põhjendatakse nende kujunemist ja geograafilise ruumi jaotumist nende vahel. Christaller on ilmselt lähtunud varasemate saksa ruumökonoomikute ja mõnede inglise geograafide oletustest ja vihjetest,
aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a. koostas maakondlike koguteoseid. 1926: ilmus “Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Linnageograafiline vaatlus, ühtlasi lisang
Ja väidab, et kuna tööline toodab rohkem kui seda kuluks tööjõu taastootmiseks, siis kõik ülejääk, mille kapitalist kompensatsioonita omastab, ongi kasum. Selle protsessi tulemuseks on ületootmine ja majanduskriisid. Lahendusena pakkus ta üleminekut tootmissuhetele, kus lähtutaks töölisklassi huvidest. Renditeooriad: Üksiku tööstusettevõtete paigutuspõhimõtted (Launhardt,Weber). Põllumajandusettevõtte paigutus -põllumajandusmaastik (von Thünen). Keskuskohtade teooria (Christaller) Tööstusettevõtete paigutus regioonis - tööstusmaastik (Lösch) Linnarendipindade teooria- (Alonso) Johann H. von Thünen (1783-1850) – Maakasutuse teooria (1826) võttis vaatluse alla põllumajanduse. Peale looduslike tegurite määravad transpordikulud põllumajandusliku tootmise tüübi ja intensiivsuse. Tuumikuks linn, siis järgneb piimandus ja selleks oluline/vajalik, siis viljapõllud, rohealad ja waste. Linna rendipindade erinevus (William Alonso) Saab rakendada globaalse
annaabi.ee 
