Heinrich Shütz (1585- 1672) 1619 esimene kogumik kirikumuusikat "Taaveti psalmid" Kolmekümneaastase sõda ajal kirjutas peamiselt väikestele koosseisudele "Symphonia sacrae'' ( I 1629, II 1647, III 1650) "Kleine geistliche Konzerte" ( I 1636, II 1639) Pani aluse saksa oratooriumile, mis oli vaimulik Shützi seotakse ooperi toomisega Saksamaale "Daphne'' Elu lõpul muutub stiililt väga konservatiivseks "Geistliche Chormusik" 1648 Uus zanr- passioon Oratooriumi eriliik, mis käsitleb Kristuse kannatuslugu 17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja
dank niedrigerer Preise vor allem auf den Strecken TallinnTapaNarva, TallinnTapaTartu und TallinnPärnu Boden gut. Mittlerweile ist auch in den Zügen drahtloses Internet verfügbar, wenn auch nur in der 1. Klasse. Musik Estnische Volkstanzgruppe als Kulturträger auf Auslandsreise Weltweit bekannt ist Arvo Pärt, ein zeitgenössischer Komponist moderner Klassik. Rudolf Tobias, Ausgang des 19. Jahrhunderts der erste estnische Komponist, ist Kennern der Chormusik durch seine Motetten auch außerhalb Estlands ein Begriff. Eduard Tubin machte im 20. Jahrhundert durch seine romantischen bis atonalen Symphonien auf Estland aufmerksam, was im Jahr 2005 durch ein großes Festival gewürdigt wurde. Neeme Järvi ist Dirigent von Weltruf, ebenso sein Sohn Paavo Järvi (derzeit Cincinnati Symphony Orchestra und hr-Sinfonieorchester Frankfurt). Im Popularbereich kommt dem Pianisten Olav Ehala
zanr): ,,Ülestõusmislugu" 1623, ,,Lunastaja 7 sõna ristil" 1645, ,,Jõululugu" 1664 + 3 passiooni Matteuse, Luuka, Johannese 1665 1666. Nende stiil on askeetlik. Sellelaadseid teoseid esitati juba varem suurimate kirikupühade jumalateenistustel. Elu lõpul kirjutab palju 4-8 häälseid motette, mille stiil võiks olla iseloomilikum rohkem 16.sajandile. (tähtsaim motetikogum ,,Geistliche Chormusik" 1648, Nendes ta ühendab vana polüfooniatehnika 17.saj. ilmeka tekstideklamatsiooniga), ühendades neis Madalmaade KK polüfoonilise motetitehnika ja ilmeka tekstikäsitluse. Schütz muutus elu lõpul konservatiivsemaks. Oli andekas ka õigusteaduses. Ühendas suurepäraselt muusikas emotsionaalse väljenduse ratsionaalse range kompositsioonitehnikaga, olles nõnda eelkäija J. S. Bachile. 1.3 Kontsertstiil ja oratoorium.
Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon-Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumist. Schützi tähtsaim motetikogu on 1648. a ilmunud „Vaimlik koorimuusika“(Geistliche Chormusik) 10 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Saksamaa peamisteks muusikakeskusteks said Hamburg ja Lübeck. Hamburgis avati 1678. aastal Saksamaa esimene ooperiteater. Hamburgi tähtsaim ooperilooja oli Reinhard Keiser. Kirikumuusika tähtsaim keskus oli Lübeck. Lübecki Maarja kiriku kuulsaim organist ja ajastu üks väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika. Tema juures õppis ka Bach.
annaabi.ee 
