heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia direktor. Tema loomingu hulka kuulub ka "Kuninglik ööballett". Frederic Chopin (1810 1849) Sündis Poolas. Ta ei kirjutanud otseselt balleti muusikat, kuid tema loomingut on kasutatud paljudes balleti muusikates. Enim tuntud on arvatavasti "Chopiniana", millele seadis koreograafia Mihhail Fokin. Jerome Robbins kasutas Chopini muusikat ballettide "Konsert" ja "Tantsud koosviibimisel" ning Frederick Ashton "Kuu aega maal" loomisel. Leo Delibes (18361891) Oli Prantsue helilooja, keda Tsaikovski väga hindas. Lõi balletid "Allikas", "Sylvia" ja "Coppelias". Viimases arendas ta
kuulutatakse oma aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi
aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi
ning väljendasid inimvaimu kogu selle ulatuses. Duncani zhestid nagu ideedki olid monumentaalsed ja meenutasid Michelangelo Viimset kohtupäeva. Isadora Duncani mõju oma ajastule, sh ka tantsule on olnud suur, kuigi mitte ehk sel viisil, nagu ta ise arvas või soovis. Balletis avaldus tema mõju süzheetute ehk "puhaste" tantsude loomises ja sümfoonilise muusika kasutamises. Võime tõmmata sirgjoone Isadora Chopini-tõlgendusest Fokini Sülfiidideni (meil tuntud nime all Chopiniana). Mainida võiks ka ameerika koreograafi, balletilise neoklassika looja George Balanchine'i Serenaadi, vaatamata koreograafi eitavale suhtumisele Duncanisse. Ka inglise 20. sajandi väljapaistvad ballettmeistrid Frederick Ashton ja Antony Tudor on Fokini kaudu Isadora järglased: Tudor muusikakasutuse ja psühholoogilist tõde taotleva zhesti kaudu, Ashton "kaunite peakallutuste" ja pehmelt kaarduvate käte näol. Moderntantsus on Duncani inetul liikumisel ühist saksa ja
pihikut pehme allapoole põlvi ulatuva tüllseelikuga ning juuksed olid keskelt lahku ja kõrvade taha kammitud ning seatud madalaks juuksepalmikuks. Etenduse sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse ja Vene koolkond. 1836. aastal esietendus üks vanimaid romantilisi ballette ,,Sülfiid", mida Nõukogude Liidus tunti ,,Chopiniana" nime all, peaosas Marie Taglioniga, mille koreograafia lõi August Bournonville Herman von Lovenskioldi muusikale. Sülfiid jutustab sotlasest Jameist, kes armub õhuvaimu sülfiidi. Marie Taglioni oli esimene baleriin, kes tõusis varbaotstele, et näida hõljuvana ja kergemana. Tolleaegsed varvaskingad aga olid üsna pehmed, mistõttu võis tal üsna valus olla. Marie isa, kes oli ühtlasi ka tema õpetaja, mõtles välja harjutusi, mis jalgu
annaabi.ee 
