Essee Kuhu põgeneda iseenese eest? Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia
Kuhu põgeneda iseenda eest? Inimese suurim traagika seisneb selles, et ta ei tunne iseennast, et ta on tihti iseenda psüühika ees otsekui tumeda mere ees. Ta püüab ennast leida, aga alati ei pruugi see õnnestuda. Lõpuks võib tekkida tüdimus. Inimese sisemaailmas on tekkinud kaos, mida on raske mõista ja millega on raske toime tulla. Sees valitseb tühjus. Tahaks justkui põgeneda enda eest. Chateaubriandi ,,Réne" on lugu melanhoolsest mehest, kes seisab samade probleemide ees. Inimese arengu väga tähtis etapp on tema lapsepõlv. Inimese esmased väärtushinnangud, iseloom ja maailmavaade saab alguse kodust. Réne oli õnnetu laps, sest tal ei olnud ema. Tema ema suri sünnitusel. Réne tundis enda süüd selles. Mingil määral tekitas seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke,
reisijaid polnud palju ja teekond oli ohustatud. Polnud kaitset, mis võinuks kohaliku hädaohu korral reageerida. Maailma oli võõras ja diferentseerunum. Ometigi ei peatanud see romantikuid, kes pühendusid üksindusele ja rändasid sinna, kuhu tahtsid ja jõudsid. Kõige rohkem tegid seda filosoofid, kellele tuli parim kirjutamisainestik pähe just nimel keskkonda vahetades. Reisimine inspireeris, seda on tunda ka nende teostes. Näiteks lord Byroni ida-reisid, Shelley Euroopa rännak, Chateaubriandi reisid jätavad elava mulje tolleaegsest maailmast, kuna on kirjutatud läbielajate endi poolt ja säärast reisimist ise läbi elamata ei saa niivõrd hästi kõigest juhtunust kirjutada. Tiit Pruuli sõnul on reisimise kuldaeg möödas, ent kas on? Kuigi nii Byron, Puskin, Shelley kui ka Lermontov puhkavad rahus mulla all, pole inimeste reisitung kuhugi kadunud. Tõsi on see, et tänapäeval on palju suuremal inimhulgal võimalus reisida,
barbecue -, suitsu- või praeahju. Maitsvad on täidetud fileerullid ja -taskud (hästi sobib veiselihaga kokku pekisem sealiha, nt peekoni lõigud). Välisfilee peal olev kelme eemaldatakse - see ei sobi toidu valmistamiseks. Välisfileed iseloomustab puhas tailiha ja ilus lõikepind, ühtlane ning korrapärane välimus. - Sisefilee on tõeliselt pehme, hinnaline, puhas tailiha! Sellest saab teha parimaid roogi - piprapihve, chateaubriandi, fileemedaljoni, boeuf a la tatari jne. Samuti sobib täidetuna ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, praadimiseks ja barbecueks. Restoranide menüüdes on sisefileest roogadel alati kindel koht. Rinnaliha vajab pikaajalist keetmist või hautamist, sest tegu sitke lihaga, millest valmistatakse ühepajatoite ja guljassi, pikemalt hautades saab valmistada liharulle ja maitsva ahjuprae. Sobib ka suitsutamiseks. - Ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi.
küpsetada. Väga maitsvad on välisfileest fileerullid, fileetaskud ja täidetud fileelõigud (hästi klapib veiselihaga kokku pekisem sealiha, nt. peekonilõigud). Välisfilee peal olev kelme eemaldatakse see ei sobi toidu valmistamiseks. Tükki iseloomustab puhas tailiha ja ilus lõikepind, ühtlane ning korrapärane välimus. · Veise sisefilee on tõeliselt pehme ja väga kallis liha. Sellest saab teha parimaid roogi piprapihve, chateaubriandi, fileemedaljoni, boeuf a-la tatari jne. Samuti sobib see täidetuna näiteks ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, praadimiseks ja barbecueks. Veise sisefilee on väga hinnatud puhas tailiha. Restoranide menüüdes on sisefileest roogadel alati kindel koht. · Veise ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi. Veise ribide pealsest lihast, rinnalihast ja kubemelihast, mis rasvast ja tailihast läbi kasvanud, valmistatakse erinevaid liharulle.