Veinid olid tavaliselt märgistatud nende küla päritoluga, viinamarjasordiga või kasutades brändi nime. Alates 1990-ndate alguses, kui Prantsuse stiilis Appellation d'Origine Controlée süsteemi on hakatud rakendama, alustades mõned prantsuskeelsed kantonites. Need eeskirjad on peamiselt rakendatud kantonites. Pranstuskeelne sveits Suurim veiniregioon ( 11 390 hektarit veiniaedu), kuhu kuuluvad veinipiirkonnad Valais, Vaud, Genf ja Neuchatel. Peamine valge viinamari on Chasselas, mida Valais kantonis kutsutakse Fendant. Veel viljeldakse Silvanerit (mida kutsutakse Johannisberg) ja Pinot Gris`d ( tuntud nime all Malvoisie, enamasti poolkuiv või magus). Punastest sortidest kasvatatkse Pinot Noiri ja Gamay`d. Valais`s on mitu kohalikku ürgset sorti, nagu Ermitage, Armigne, Petite Arvine ( valged ) ning Humagne ouge ja Cornalin ( punased ). Neuchateli ( 605 ha ) põhiline mari on Chasselas, vamlistatakse kerget veini Neuchatel Blanc, milles on
Vormiroogades, täidisteks. http://www.valio.ee/juustukool/finland/article_id-638&heese=test Gouda Gouda juust sobib hästi veini kõrvale suupisteks, kui ka salatitesse, fondüüdes, gratäänides ning ka võileibadele. http://www.valio.ee/juustukool/holland/article_id-568 http://www.tarbija24.ee/?id=50215 · Magus-hapukad veinid. Valged küpses vanuses Chardonnay'd, ka Pinot Blanc, Pinot Grigio ja kõik Sveitsi veinid, näiteks Chasselas, Humagne Blanc, ka teiste mägialade Jura Prantsusmaal, Alto Adige Itaalias ja Austria kohalikud valged veinid. Punastest magusa alatooniga ja ilma tammeta kerged veinid, näiteks Dolcetto, Barbera, Gamay Beaujolais'st. Kõvad pressitud juustud Parmesan Aromaatne, kõva ja kuiv ning pähklilise maitsega. Parmesani on soovitatav riivida pastadele, suppide ja pitsadele. http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?P Cheddar Kasutatakse kastmetes
ja erinevatele kalaroogadele. Müller-Thurgau üks Saksamaal enamkasvatatavaid valgeid viinamarjasorte. Aastal 1882 dr Hermann Mülleri (kes sündis Sveitsis, Thurgau kantonis) ristatud sort. Ristamiseks kasutatud sortidest peaksid andma aimu sünonüümid Rivaner Luksemburgis ja Sloveenias, Riesling-Silvaner Uus-Meremaal ja Sveitsis, Rizlingszilvani Ungaris, kuid viimne uuring ütleb, et dr Müller ristas hoopis Rieslingi ja Chasselas'. Sort on varase küpsemise ja suure saagikusega ning suudab erinevalt nooblist Rieslingist kasvada pea kõikjal. Üldiselt annab sort aromaatseid, kuid lamedaid madala happesusega valgeid veine, mida tavaliselt kasutatakse segamiseks ja mahuveinide valmistamiseks. Mõnel paremal aastal valmistatakse marjast ka eisweini, aga et happeid on viinamarjas vähe, on ka veinid näotud ja selgrootud. See on mari, millele toetub Saksamaa hiiglaslik Liebfraumilchi tööstus.
nist) 1890. a loodud ristand. Kõik vanemad raamatud väidavad, et ta ris- tas Rieslingit ja Silvanerit, uuemad, geeniuuringul põhinevad andmed kin- Pinot Noir – Burgundia viinama- nitavad aga, et tegelikult Rieslingit ja Gutedeli, viimane on prantsuskeel- ri, millest valmivad seal maailma 30 ses Šveitsis tuntud Chasselas´ nime all. Tulemuseks on pehmet, ümarat, Merlot kalleimad ja hinnatuimad veinid. 31 iljeldakse ka Saksamaal (Spätburgunder), Austrias (Blauburgun- V Grenache – Rhône´i oru lõunaosa tähtsaim viinamari, Châteauneuf-du- der) ja mitmel pool Uues Maailmas jahedama kliimaga aladel. Nõtke Pape´i veinide põhikoostisosa