Jaapanlik lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses. Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko
ainult tassi tee valmistamist ja serveerimist. Ülimalt tähtis on, et akt peab olema sooritatud kõige täiuslikumal, kõige viisakamal, kõige elegantsemal, kõige veetlevamal võimalikul moel." Selline vormi ja väljenduse puhtus ergutas toetavate kunstide ja teenuste arengut. ,,Teemajade" jaoks loodi eriline arhitektuuri vorm ,,chaseki", mis põhines metsamajakeste lihtsuse kopeerimisel. Geisad hakkasid spetsialiseeruma teetseremoonia esitlustele. Mida rohkem inimesi kisti teega seotud elevusse, seda rohkem kadus algse zeni kontseptsiooni puhtus. Teetseremoonia muutus rikutuks, tormakaks ja rohkelt ilustatuks. Rikaste hulgas peeti ,,teeturniire", kus aadlikud võistlesid üksteisega rikkalike auhindade ning teesortidele nimede andmises. Võitjate
nõuab aastaid koolitust ja praktikat, et muutuda kunstiks, olgugi et kogu see kunst tervikuna, nagu ka detailid, ei tähenda muud kui ainult tassi tee valmistamist ja serveerimist. Ülimalt tähtis on, et akt peab olema sooritatud kõige täiuslikumal, kõige viisakamal, kõige elegantsemal, kõige veetlevamal võimalikul moel." Selline vormi ja väljenduse puhtus ergutas toetavate kunstide ja teenuste arengut. ,,Teemajade" jaoks loodi eriline arhitektuuri vorm ,,chaseki", mis põhines metsamajakeste lihtsuse kopeerimisel. Geisad, Jaapani kultuurilis-kunstilised perenaised, hakkasid spetsialiseeruma teetseremoonia esitlustele. Mida rohkem inimesi kisti teega seotud elevusse, seda rohkem kadus algse zeni kontseptsiooni puhtus. Teetseremoonia muutus rikutuks, tormakaks ja rohkelt ilustatuks. Rikaste hulgas peeti ,,teeturniire", kus aadlikud võistlesid üksteisega rikkalike auhindade ning teesortidele nimede andmises. Võitjate autasustamine
Need jaotusid omakorda tunnetuslikult teravalt mõjuvate komponentide järgi: kivide aed, maastikuaed, veeaed, teeaed, kirjatarkade aed jne. Alati pole need kaks peamist tüüpi selgesti eraldatud, võib esineda mõlemate elemente. Tsuki-yama on läbi aegade olnud tähtsam - see rajati tavaliselt eesaeda. Majade vahele tehti tavaliselt hira-niwa. Kui oli maapuudus, tuli valida üks neist. Enamlevinud tüübiks arenes tasandikaed (teetseremooniaaedade hulgas), mida nim chaseki. Veel üks alajaotus nende keerukuse astme järgi: Shin - viimistletud e lõpetatud aed (nt Kinkaku- ji), Gyo - poolviimistletud (vahepealne) aed, So - viimistlemata aed. Viimistlemata aias on vähem elemente - vaid põhilised on olemas (nt Ryoan-ji). Koostanud: 112 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
