Kvalitatiivne sisuanalüüs Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring Põhistatud teooria (Grounded Theory) PT ilmumise ja arengulugu 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) – arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistliku PT Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT Uurimus – analüüs on tundmaõppimise protsess, mille käigus teoreetilist teadmisi uuritavast objektist Avastatakse (Glaser ja Strauss, 1967) Genereeritakse (Strauss ja Corbin 1990) Konstrueeritakse (Charmaz, K. 2006) PT kui uurimismetodoloogia iseärasused Uurimisobjekt kui juhtum - analüüsitakse üksikjuhtumit, millel on oma arengulugu ja loogika, mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud
Creswell, J. (2005). Educational Research. Planning, Conducting and Evaluating Quantitative and Qualitative Research. Upper Saddle River: Pearson, Merrill, Prentice Hall. Krathwohl, D. (2004). Methods of Educational and Social Science Research. Illinois: Waweland Press. Erinevate uurimisstrateegiate, uurimismeetodite, analüüsivõtete käsitlused Angrosino, M. (2007). Doing Ethnographic and Observational Research. Los Angeles: Sage. Barbour, R. (2007). Doing Focus Groups. Los Angeles: Sage. Charmaz, K. (2009). Constructing Grouded Theory. A Practical Guide Through Qualitative Analysis. London: Sage. Elliott, J. (2005). Using Narrative in Social Research. London: Sage. Gillham, B. (2007). Developing a Questionnaire. N.Y.: Continuum. Gillham, B. (2005). Case Study Research Methods. N. Y.: Continuum. Have, P. (1998). Doing Conversation Analysis. London: Sage. Jurevits, N. (2003). Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. Koshy, V. (2005). Action Research for Improving Practice. A Practical Guide
arendamine, seletamaks käitumist ja protsesse; (4) memode ehk analüütiliste märkmete tegemine, et seletada ning täita kategooriaid hädavajalik vaheaste andmete kodeerimise ning esimeste mustandite kirjutamise vahel; (5) theoretical sampling (mudeli kontrollimine ja täiustamine) uurija pöördub andmete poole tagasi täpsustamiseks või uue nurga alt, et kontrollida ja täiustada esilekerkivaid teoreetilisi ideesid ja kontseptuaalseid kategooriaid; (6) kõrvutamine kirjandusega (Charmaz, 2000). See lähenemine ei otsi ainsat, kõikehaaravat ja kestvat tõde, olles siiski realistlik, kuna pöördub inimeste tegelikkuse poole ning eeldab tegelike maailmade olemasolu. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 9 Teadusliku teadmise ringkäik (W. Wallace) Induktsioon Deduktsioon Teooriad
tegelikkuse arendamisega. 4. loeng Põhistatud teooria (PT) grounded theory Eesmärgiks arendada kvalitatiivset teooriat, mis oleks võrreldav kvantitatiivsega. 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistlik PT Charmaz, K. (2006) konstruktivistlik PT · Objektivistlik PT käsitleb uuritavat objekti kui sõltumata fenomeni, sisemiste omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi. · Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse. PT kui uurimismetodoloogia iseärasused. · Uurimisobjektid kui juhtumid uurimise aluseks. Eesmärgiks hüpoteesi genereerida.