Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus
tekkis kananahk ihule. Midagi nii ilusat ja suurt pole ma kunagi varem kuulnud. Teine duett, mis mulle ääretult meeldis, oli Garriere ja Fantoomi ,,Oled mu õnn". See ilmestas Fantoomi teada saamist, et Garriere on ta isa. Esitus oli tugev, võimas ning nende hääled sobisid imehästi kokku. Fantoom õpetas Christine`i laulma, õigemini täiustas seda professionaalselt ning bistroos laulis ta teistele ,,Le Bistro". See laul võitis isegi enesekeskse, iseka ooperimaja perenaise Charlotta ( Kaire Vilgats) südame, ning too määras ta Titania`s peaosa laulma. Kuid ennem etendust mürgitas ta kadedusest Christine, kellel hääl ära läks. See vallandas etenduse vaatajates pahameele ning Fantoom viis Christine keldrisse. Keldris leidis aset terve muusikali kõige ilusam stseen. Garriere meenutas Fantoomi ema Florat (Nele-Liis Vaiksoo), kellel oli samuti olnud imekena hääl. Stseen rääkis, kuidas Garriere`l oli Eriku
1857.aastal sooritas ta üliõpilaseksami, kuid ta oli juba toona närvide poolest liiga kurnatud. Raha puudusel võis ta alles 1859. aastal ülikooli astuda. Ta õppis seal peamiselt ajalugu, keeleteadust ja esteetikat. Kahjuks sai ta ülikoolis käia ainult viis aastat ja seda ka väga palju puududes, nii et ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Pärast ülikooliõpingute lõpplikku katkestamist elas Kivi kirjanduslikku tööd tehes Helsingi lähedal Siuntio kihelkonnas, peamiselt vanapreili Charlotta Lönnqvisti kehvas kodus. Seal oli ümbrus rootsikeelne ja sellepärast Aleksisele sisemiselt võõras. Kahjuks ka sel kannatas ta raskelt majandusliku kitsikuse käes, kuid soome kirjanduslugu on ikka tänulikult Lönnqvisti meenutanud, kes oma kehvuseski Kivi olemasolu võimaldas. Need aastad, mis Aleksis Siuntios veetis, olid üksainus tööpäev, kuigi see meeleheitlik töö teda ainelisest viletsusest ei päästnud. Elu lõpupoole plaanitses ta, kuidas põllutöökooli pääseda, et siis
A folk-like composition reminiscent of Rousseau, it exploits the law of contrasts in its realistic juxtaposition of the three men and their instruments. Stained-glass window at the Central University of Venezuela, c.1950s Upon his return to France in 1945, he joined the Communist Party. During this period his work became less abstract, and he produced many monumental figure compositions depicting scenes of popular life featuring acrobats, builders, divers, and country outings. Charlotta Kotik has pointed out that Leger's "determination to depict the common man, as well as to create for him, was a result of socialist theories widespread among the avant-garde both before and after World War II. However, Léger's social conscience was not that of a fierce Marxist, but of a passionate humanist".[15] His varied projects included book illustrations, murals, stained-glass windows, mosaics, polychrome ceramic sculptures, and set and costume designs.
De på sammanträdena föredragna diktverken gavs ut anonymt under titeln Våra försök (3 delar, 1753-1755), men man har trots detta kunnat bestämma författarna till de flesta. Samlingen innehåller frispråkiga satirer, mest av Gyllenborg, riktade mot åtskilligt gammalmodigt, vacker idyllisk poesi, såsom Creutz' "Sommarqväde", högstämt retorisk didaktik samt frivola småstycken. Man märker även ett engagemang för samtidens upplysning. Språkformen är i allmänhet tung Hedvig Charlotta Nordenflycht (1718 – 1763) anses ibland ha varit Sveriges första feminist och betraktas som en av 1700-talets främsta svenska poeter. Hon är också unik i det att hon var en av de första svenska kvinnorna som kunde försörja sig själva på sitt skrivande. Nordenflycht vann berömmelse med diktsamlingen Den sörgande Turtur-dufvan (1743) som författades under sorgearbetet efter hennes andra makes död. 1744-1750 gav hon ut fyra volymer som hon kallade Qwinligit Tankespel
annaabi.ee 
