BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831
Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias Riigi idaosas on ka väike saksakeelne vähemus, kuhu kuulub 70 000 inimest Rahaühik: frank Pealinn Asub Flandria lõuna piiri ääres Elanikke: 145 900 Pindala: 32,61 km² vapp lipp kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn kõige kuulsam aga Atomiumi monument
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse
eesotsas kindral Joffrega oma jõud ümber korraldada. Saksamaa tungib Prantsusmaale Nüüd reageeris Suurbritannia vastavalt Londoni lepingule mis sõlmiti 1839. aastal, mille kohaselt kohustati kaitsma Belgia neutraliteeti. Nii kuulutaski Suurbritannia 4.augustil Saksamaale sõja. Inglased suundusid Belgiat kaitsma ja saatsid 100 000-mehelise Briti ekspeditsiooniväe ka Prantsusmaale, et aidata tõkestada sakslaste edasitungi Monsi ja Charleroi piirkonnas. Paraku hakkas Joffre sakslaste tugeva rünnaku all taganema, kuni jõudis Marne'i jõe taha. Siin läks Prantsuse vägedel korda sakslaste edasitung 8.septembril peatada. Pärast seda asusid mõlemad vastased kaitsepositsioone kindlustama ja kolme kuuga rajati La Manche'i äärest Sveitsi piirile ulatuv kaevikutega rindejoon. Sõja ajal nimetati Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Venemaad liitlasteks ehk liitlasriikideks. Sakasmaad,
Linnastumine 1975. aastal elas Belgia linnades 94,5% kogu elanikkonnast. 2005. aastaks tõusis linnaelanike osatähtsus 97,2%-ni. Kogutud andmete järgi arvavad teadlased, et 2015. aastaks on linnaelanike osatähtsus 97,5%, mis on vägagi kõrge võrreldes paljude teiste riikidega. 2008. aastal olid suurima elanike arvuga linnad Belgias: Antwerpen ( 472071 elanikku) 4 Gent ( 237250 elanikku) Charleroi ( 201593 elanikku) Liège ( 190102 elanikku) Bruxelles (Brüssel) ( 148873 elanikku) Kõik need linnad asuvad tasastes piirkondades ning on riigi lääne-, põhja- ja loodeosas. Liège on üks kõige vanemaid Belgia Kuningriigi linnu, mida mainiti esmalt 558. aastal Vicus Leudicus'e nime all. Selle linna rajasid juba enne mainimist roomlased. Linnas elas palju kuulsaid inimesi, kellest ainult mõned olid Frangi riigi kuningas Pippin Noorem, Frangi riigi
Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u
Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u
· pealinn Brüssel (holl Brussel, pr Bruxelles) · Haldusjaotus: 3 piirkonda, 10 provintsi · riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel Regioonid: 1. Flaami regioon Flandria 58% 2. Vallooni regioon Valloonia 32% 3. Brüsseli regioon 10% + itaallasi, prantslasi, araablasi, sakslasi Flaamide ja valloonide piir kujunes välja 1962. aastal Suuremad linnad: · Brüssel 1 044 100 · Antwerpen 466 500 · Gent 234 600 · Charleroi 199 600 · Liege Lüttich 180 800 · Brugge 116 500 · Namur 106 800 Albert II, kuningas aastast 1993 · Usk domineerib katoliiklus Karnevalide ja pidustustega tähistatakse nii kristlikke, paganlikke kui ka rahvuslikke tähtpäevi · maailmakuulsad on flaami maalikunstnikud: P.P. Rubens, A. van Dyck, J. Jordaens Westhoek Tihe jõgedevõrk: Schelde, Meause (Maas), Sambre
London Luton 1255 1355 x 1305 1405 x Milan Bergamo x x x 2125 2320 Oslo Rygge 1005 1040 x 0935 1010 x Riiast väljuvad lennud Bremen x 1015 1110 x 1020 1115 Brüssel Charleroi 1430 1605 x x x Dublin x 1455 1615 x 1210 1330 East Midlands 2200 2300 x x 1140 1240 Frankfurt Hahn x 2040 2200 x x Glasgow Prestwick x 1150 1250 x x Leeds Bradford x x 1200 1255 x
annaabi.ee 
