Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Rhodose koloss Juhendaja: Uno Trumm Kirjutaja: Renna Koha Kunda 2008 Rhodose koloss Rhodose kolossi kuulsuse algus: Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. Koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savijalgadel
tolleaegse tehnika ime, kuid mitte rohkem. Rhodose koloss Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Umbes 1200 aastal e Kr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik, eriti just võimas mereriik, linn ise aga suur kaubanduskeskus. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtsus, ent tema sõjakäik oli edutu ning võidu auks otsustati püstidada päikesejumal Heliose hiigelkuju. Selline austav ülesanne tehti skulptor Charesele. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetati esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Kolossi ehitati 12 aastat. Kuju kõrguseks arvatakse olevat olnud 37 meetrit. Rodoslased ei saanud oma kolossi üle kaua aega uhkust ja rõõmu tunda. Umbes 66 aasta pärast toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes paarist kohast, taastada enam ei suudetud
Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtis asukoht merekaubateede ristumiskohas. Tema sõjakäik 304.a eKr oli aga edutu. Saart rünnanud sissetungijate üle saavutatud võidu auks otsustati püstitada päikesejumal Heliose hiigelkuju Rhodose peamisesse sadamalinna Lindosesse. See ülesanne tehti Kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilasele skulptor Charesele. Kuju pidi tulema pronksplaatidest. Rhodolased müüsid maha Demetriose poolt linnamüüri taha jäetud laevad, piiramismasinad ja muud relvad ning saadud vara kasutasid kolossi ehitamise eest tasumiseks. Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr, mis tähendab, et ehitus kestis kokku 12 aastat. Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli
Tema figuurid ruumiliseks, see tähendab igast küljest vaadeldavaks. Erinevalt enamikest kreeka kujureist, kes marmorskulptuure lõid, töötas Lysippos pronksitehnikas. Ta oli tuntud ka gigantsete, üle kümne meetri kõrguste kujude valmistajana. Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savijalgadel.
annaabi.ee 
