lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline; QUASIMODO -- leidlaps, kes sai nime leidmise päeva järgi st esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06. jaanuar 1482. aastal Pariisis. See päev on kolmekuningapäev ja Narripidu peeti samal päeval
Place de Grève'il, kus Quasimodot piinatakse, on pool-gooti, pool-romaani stiilis ehitis Tour Roland, mis on varjupaigaks patukahetsejatest pidalitõbistele ja leskedele kes otsivad peavarju välismaailma eest. Jutustaja pöördub grupi naiste poole, kes on teel Tour Rolandisse, et viia kooki õde Gudule'ile, erak kes on viimased 18 aastat kongis palvetanud. Ta on kuulus mustlaste vihkaja, eriti Esmeralda. Ühe naise väitel meenutav see lugu naisest Paquette la Chantefleurie, kes vihkas Egiptuse mustlasi. Ta olevat alati last tahtnud ja adopteeris väikese tüdruku kui oli 16. Laps tegi ta väga õnnelikuks. Ta isegi kaunistas sametist kingakesed sobilikud printsessile, kui ta suureks kasvab. Ühel päeval tulid linna rändmustlased. Samal ajal kui Paquette oma ennustust kuulas, et ta lapsest saab ükspäev kuninganna, otsustasid teised mustlased lapse röövida ja asendada ta inetu ühesilmse lapsega.
Place de Grève'il, kus Quasimodot piinatakse, on pool-gooti, pool-romaani stiilis ehitis Tour Roland, mis on varjupaigaks patukahetsejatest pidalitõbistele ja leskedele kes otsivad peavarju välismaailma eest. Jutustaja pöördub grupi naiste poole, kes on teel Tour Rolandisse, et viia kooki õde Gudule'ile, erak kes on viimased 18 aastat kongis palvetanud. Ta on kuulus mustlaste vihkaja, eriti Esmeralda. Ühe naise väitel meenutav see lugu naisest Paquette la Chantefleurie, kes vihkas Egiptuse mustlasi. Ta olevat alati last tahtnud ja adopteeris väikese tüdruku kui oli 16. Laps tegi ta väga õnnelikuks. Ta isegi kaunistas sametist kingakesed sobilikud printsessile, kui ta suureks kasvab. Ühel päeval tulid linna rändmustlased. Samal ajal kui Paquette oma ennustust kuulas, et ta lapsest saab ükspäev kuninganna, otsustasid teised mustlased lapse röövida ja asendada ta inetu ühesilmse lapsega.
» Oudarde noogutas jaatavalt. «Tema jah. Teie" saate teda kohe näha Greve'i platsil läbi väikese aknaaugu. Tal on sama arvamine Egiptuse hulgustest, kes tamburiini taovad ja kätt vaatavad. Ei tea, kust see hirm mustlaste ja egiptlaste ees tal võis tekkida? Aga miks teid, Mahiette, nende paljas nägemine põgenema paneb?» «Oh,» vastas Mahiette oma lapse ümmargust pead käte vahele võttes, «ma ei tahaks, et minuga sama õnnetus juhtuks mis Paquette-la-Chantefleurie'ga.» «Seda lugu peate meile jutustama, armas Mahiette,» ütles Gervaise ja võttis tal käe alt kinni. «Hea meelega,» vastas Mahiette. «Kohe näha, et te Pariisis elate, kui te seda lugu ei tea! Niisiis -- aga milleks selle loo pärast seisma jääda? -- Paquette-la-Chantefleurie oli kaheksateistkümneaastane ilus tütarlaps, kui ka mina samasugune olin, see tähendab, kaheksateistkümmend aastat tagasi, ja kui ta nüüd minutaoline tubli, tüse ja priske kolmekümne
annaabi.ee 
