Elysees) ● Küllaga ruumi haljastusele, puhke- ja jalakäijatetsoonidele (Pariis) ● KOMPAKTSUS ● IDEEDE PALJUSUS, MITMEPLAANILISUS, EKSPERIMENTAATORLUS JA UTOPISM ● MALELAUASKEEM ● Moodulsüsteem ● Konstruktivism Pärast II MS: ● Totalitarismi sissetung linnaehitusse ● IRRATSIONALISM ● INDIVIDUAALSUSE RÕHUTAMINE ● Siksakina looklevad hooned ● Realiseeris ennast Indiasse rajatud Chandigarhi linna projektis ● Rahvuslik koloriit ● Seos loodusega ● LINN - KUNSTILINE TERVIK ● Kõverjoonelised tänavad ● Arhitektuurseid vorme iseloomustab skulptuursus ● Tegeles rekonstrueerimisega ja dekoratiivse arhitektuuriga (kunstiga) 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. ● Keelustati funktsionalism ● Tugines neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile ● Ehitatud hooned ainult kallist materjalist
autorid olid Manak ja Ramlol. Tarbekunstis rakendati puu- ja luunikerdust. Metallehitustöödes loodi rikkaliku ornamentikaga pronksi-, vask- ja terasnõusid, sageli bidritehnikas.Valmistati kuld- ja hõbeniidiga tikitud siidbrokaatkangaid, mitmesuguseid vaipu ja mägikitsevillast õhulisi kasmiiri salle. Pärast 18. 19. Sajandi langusaegaalgas 20.sajandil india kunsti taassünd. Pärast I iseseisvumist ehitustegevuslaiemas. Tähelepanuväärne onPandzabi osariigi uue pealinna Chandigarhi arhitektuur. Nüüdisajamaalikunsti on mõjutanud rühmitus ,,Bengali Renessanss", kes püüdis luua euroopaliku ja indialiku kunsti sünteesi: rühmitusest küünivad esile A. Ja G. Tagore, N. Bose jt. Bengali rahvakunst on mõjutanud J. Roy, Ajanta freskad ja Euroopa 20. Sajandi modernistlikud kunstivoolud. Tänapäeva tuntuimad kunstnikud on maalija M.F. Husain ja skulptor Sh. Chowdhuri. Kasutatud kirjandus: 1. J. Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" kirjastus ,,Kunst" 1997. a. 2
Andhra Pradeshi osariik pealinnaga Hyderabad loodi juba 1. oktoobril 1953. Siiski jäi Andhra lõplik ühendamine 1961. aastasse. Reform paraku ei lahendanud ka arvukate väiksemate rahvaste taotlust omavalitsuseks. Nad jäid suuremate etnoste haldusliku võimu alla. Maharashtra ja Gujarati probleem lahenes alles Bombay jagamisel 1. mail 1960. Punjab jaotati India parlamendi otsusega 10. septembril 1966 (de facto 1. novembril 1967) Punjabi ja Haryana osariikideks ning Chandigarhi liiduterritooriumiks, kusjuures viimane jäi mõlema osariigi pealinnaks. Võitlus rahvusosariikide küsimuse ümber jäi kestma, sest seni toimunu ei rahuldanud kõiki India rahvusi. Haldusreform jätkus. Nehru valitsuse välispoliitika Üheski teises riigis peale India polnud olukorda, kus üks mees oleks sedavõrd domineerinud oma maa välispoliitikas. Ta oli India välissuhete filosoof, arhitekt, juht ja hääl. J
Aedlinn - tema populariseeris neid. Tänavad kaotati, majad ehitati pargi sisse. Palju tiike, basseine, rohelust. Majade vahel väikesed teed. 19.saj lõpus mõtles selle välja E.Howard. Ka Annelinnas, Mustamäel üritati aedlinna - koondati suuremad tänavad kvartalite külgedesse. Enamus hoonestikus pargi sees. Aedlinn on kallis, kuna nõuab aednikke pidevalt. NL-il polnud raha, lõunamaades polnud niiskust piisavalt. Corbusieu tegi aedlinna Indiasse Chandigarhi linna 1950 aastatel, ebaõnnestus niiskuse puudumisel. Niemeyer - Parlamendihoone Brasilis, taldrikud katusel, tornid. Viru hotell selle järgi. Niemeiler elas üle 100 aasta vanaks. Esindab aedlinna ja orgaanilise arhitektuuri suunda. Brasil kerkis dzunglisse uue pealinnana, kuna Sao Paolo ja Rio de Janeiro võitlesid pealinnastaatuse üle. Brasiilias on piisavalt niiskust ja vett aedlinna jaoks. Linnasüdames ongi aedlinn. Hollandis oli rühmitus de Stil
annaabi.ee 
