Humpback whale Humpback whale Megaptera novaeangliae CLASS: Mammalia ORDER: Cetacea SUBORDER: Mysticeti FAMILY: Balaenopteridae GENUS: Megaptera SPECIES: Novaeangliae Physical Description The head is broad and rounded when viewed from above, but slim in profile. The body is quite round, narrowing to a slender peduncle. The top of the head and lower jaw have rounded, bump-like knobs, each containing at least one stiff hair. The body is black on the dorsal side, and mottled black and white on the ventral side. About 2/3 of the way back on the body is an
Sugukond Felidae kaslased Sugukond Hyaenidae hüäänlased Selts=Ordo: Perissodactyla (kabjalised) Sugukond Equidae Sugukond Rhinocerotidae Sugukond Tapiridae hobuslased ninasarviklased taapirlased Selts=Ordo: Cetartiodactyla Alamselts= subordo Alamselts=subordo Artiodactyla sõralised Cetacea vaalalised Sugukond Bovidae veislased Sugukond Camelidae kaamellased Sugukond Cervidae hirvlased Sugukond Giraffidae kaelkirjaklased Sk. Hippopotamidae jõehobulased Sugukond Suidae sigalased Selts=Order Struthioniformes jaanalinnulised
hingamisavaga. Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arukam sellesse kuulub 50 liiki. Bagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Nad liiguvad parvedes ja orinteeruvad nagu nahkhiired, saates pidevalt välja ultrahelisignaale, mis peegelduvad tagasi ettejuhtunud takistustelt. 4 MÕNED ÜLDISED FAKTID Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Teaduslik nimi: Delphinius delphis Sugukond: Delphinidae Selts: Cetacea Kehapikkus: 1,1-10m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel kuni 8000 kg ja enam [isane mõõkdelfiin]) Levik: kõik ookeanid ja meered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja ka mageveekogud (rannikuveed, merelahked, suured jõed) Toit: kalad, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12, mõõkdelfiinid 16 kuud
F kääbushirvlased SubO sead ja pekaarid suina F sigalased F nabasigalased SubO jõehobud ancodonta F jõehobulased SubO vaalalised cetacea 64 LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - liigutatavad silmalaod - väliskõrvad - 4 jäset - 4kambriline süda - kopsud, häälepaelad - 7 kaelalüli - sageli pikk saba - jäsemed keha all - väga arenenud NS - kõige kõrgemalt arenenud peaaju - hea õppimisvõime - tundlikud haiste ja kuulmiselundid, sageli ka nägemine - karvkate - nahas mitmed näärmed ANATOOMIA JOONIS: (rott, mäletseja, kiskja) VÕRDLUS:
Kolm viimast peatükki kirjeldavad samuti delfiine nende intelligentsust, suhet inimestega ning häälitsusi ja kajalokatsiooni. Antud referaat tutvustab delfiinide tavalisemaid elu aspekte ning toob välja ka delfiinide mõne ebatavalise omaduse ja oskuse. 1 Taksonoomia Delfiinid on mereimetajad, kes kuuluvad riiki loomad (Animalia), hõimkonda keelikloomad (Chordata), klassi imetajad (Mammalia), seltsi vaalalised (Cetacea), alamseltsi hammasvaalalised (Odontoceti) ning sugukonda delfiinlased (Delphinidae). Perekonda delfiinid esindavad kaks liiki harilik delfiin lühikese nokisega (Delphinus delphis) ja harilik delfiin pika nokisega (Delphinus capensis) (Delfiinlased, 2011). 2 Anatoomia Täiskasvanud delfiinid on tavaliselt 1,7 2,6 meetrit pikad ja kaaluvad 70 135 kilogrammi. Emasloomad on natuke väiksemad kui isasloomad. Mõlemad delfiini liigid on saleda,
alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) loivalised (Pinnipedia) imetajad (Mammalia) keelikloomad (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) vaalalised (Cetacea) imetajad (Mammalia) keelikloomad (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) sõralised (Artiodactyla), imetajad (Mammalia) keelikloomad alamselts Suina (Chordata),
e. cetology) introduced by United States author Herman Melville in his 1851 novel MobyDick. Although the novel is a work of fiction, Melville included sequences of chapters concerned largely with an objective discussion of the properties of whales. The observations, voiced through the narrator Ishmael, were largely drawn from Melville's own firsthand experiences in whaling in the 1840s and include observations of various species from the order of Cetacea. The chapters in which Melville discusses whales in a scientific manner, though connected with the story of Captain Ahab and the Pequod, are often omitted in abridged versions of the novel. Melville's observations are not a complete scientific study, even by standards of the day. Nevertheless, because of the general lack of knowledge about whales in the middle 19th century, the taxonomy in the novel provides a glimpse of the knowledge of whales by the whaling fleet and
Austraalia. Kukkurloomade mitmekesisus Austraalias on väga suur. Nad on seal välja arendanud konvergentselt samasugused eluvormid kui emakooksed muus maailmas (suured ja väikesed taimesööjad, kiskjad, sipelgapüüdjad, poolveelised, puudel ronijad, liuglendurid, hüpikud, urgude kaevajad jne.); ainult merelisi pole. 128. Imetajate ( Mammalia ) teiseselt veeelule kohanenud seltse. Imetajate kolmest tagasi merre asunud seltsist on täiuslikemalt kohastunud vaalalised (Cetacea). Teised kaks on loivalised (Pinnipedia) (kiskjaliste sugulased) ning meriveiselised (Sirenia) (lähedased londilistele). 129. Konvergentselt veeelule kohanenud rühmi neljajalgsete ( Tetrapoda ) eri klassides. Osa roomajatest siirdus taas merre ja hakkas kaldal munemas käima (nagu mere kilpkonnad) või, kui konvergentselt kalaehk delfiinilaadseks kujunenud kehaehitus enam kaldale tulla ei lubanud, hakkas poegi sünnitama. 130. Konvergentselt lendama õppinud loomarühmi selgroogsete (
annaabi.ee 
