osakondadeks. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides) ja erinevaid sammaltaimi. Ida-Aasia osakonnas on kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Seal võib kohtuda humalataimega, pähklipuu, kultuurtaimi ja ravimtaimi. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana). Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel. Alpinaarium Alpinaarium ehk mägitaimede osakond enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga),
võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad liigid nagu iilekstamm (Quercus ilex), harilik maasikapuu (Arbutus unedo), kreeka maasikapuu (A. andrachne), loorberipuu (Laurus nobilis), harilik mürt (Myrtus communis), puis-eerika (Erica arborea), mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus), laialehine fillüüria (Phillyrea latifolia), jne. Makiis leidub ka lehtpõõsaid nagu euroopa juudapuu (Cercis siliquastrum), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia) ja õlipistaatsia (Pistacia terebinthus). Phrygana ehk früügana. Termin "früügana" tähistab avatud põõsastikku, kus kasvavad valdavalt madalad, padjakujulised, lõhnavad, ogalised või hallilehised kääbuspõõsad. Früügana alasid on saartel ja sagedaste suurte tulekahjude tõttu kahjustatud igihaljaste laialehiste metsade aladel, kus valdavad liigid on kiviroosik (Cistus sp
2.3 Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks: Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides). Ida- Aasia kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana), millel lehelabal pikkust kuni 20 cm. Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid. Pargi arengusuund on ühendada puud ja rohttaimed ühtseks geograafiliseks istutuseks. Viimastel aastatel on taimegeograafiliselt rajatud parki palju täiendatud ja ümber kujundatud. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt ja mis peamine, ka pargialust rohurinnet püüdnud vastava piirkonna taimedega haljastada. Kõige uuem on 2014
C-vitamiinirikas, söödav PLOOMIPUU Prunus' Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- väga dekoratiivne 7 Puu võra- munaja kujuga Lehed- elleptilised või äraspidimunajad, tömbid või terava tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised ja pehmekarvased Õied- valged, paiknevad üksikult või sarkjate kimpudena, Viljad- luuvili, punakas, kollakas, violetne JUUDAPUU (LEHIK) Cercis Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Meil haljastuslikku väärtust ei oma Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed, teravaservaga, neerjad Õied- dekoratiivsed, Viljad- lame, piklik kaun KULDVIHM Laburnum Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- päiksepaistelistel Haljastusväärtus- dekoratiivne Puu võra- Lehed- kolmetised liitlehed Õied- pikkades rippuvates või püstistes kobarates, kollased Viljad- kuni 10 cm pikad kaunad. Mürgised LUUDPÕÕSAS Cytisus
annaabi.ee 
