looduslike liikide ellujäämist ja saagikust. Ilma mesilasteta oleksid paljud taimeliigid väljasuremisohus. Seetõttu on esmatähtis mesilaste tervise ja heaolu tagamine. Liigid *Hiidmesilane (Apis dorasata) elab Aasia troopilistes metsades. *Kääbusmesilane (Apis florea) elab samuti Aasia troopilistes metsades. *India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga. *Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse,
püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte. Liigid Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levialaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. · Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud
Mesilased valmistavad kärjed ise. 5 Mesilased sisenevad tarusse selle alaosas paikneva lennuava kaudu, istuvad kärgedele ja hakkavad mett tootma. Mesilasema elab eraldi taru alaosas, et ta ei muneks taru ülaosas paiknevatesse mee ladustamiseks ette nähtud kärgedesse. Kaks meemesilase põhiliiki on läänepoolne Apis mellifera ning idapoolse levikuga Apis cerana. Mesinikud aretavad uusi mesilasetõuge, kes oleksid vähemagressiivsed, ei haigestuks ja annaksid rohkem mett 6 KASUTATUD KIRJANDUS *A. Rohtla "Meetaimed ja mesi" *E.Übi "Mesilaste elu" *L. Sirge "Mesilaste maailma" http://www.ruila.edu.ee/public/Mesilased_ja_mahemesindus.ppt#262,10,Sülemlemine http://www.hared.ee/files/vastused.doc http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mesilased_ja_herilased_.htm http://www.maaleht
8 alamseltsi, mesilaslaste (Apidae) sugukonda ja mesilase perekonda. (Übi, 2000) Mesilaste tähtsamad perekonnad: · Pärismesilane (Apis), siia alla kuuluvad näiteks meemesilane (Apis mellifica), India hiigelmesilane (Apis dorsata Fabr.), India kääbusmesilane (Apis florea Fabr.), India keskmine mesilane (Apis cerana). · Kimalane (Bombus) · Lehemesilane (Megachile) · Maamesilane (Andrena) on levinud üle maailma. Teda leidub nii põhja- kui ka lõunakliimas, seetõttu on ta oma suurust, värvi ja hingeomadusi mitmeti muutnud. Põhjamaa kliimas elavad mesilased on suuremad kui kui lõunamaa kliima omad. Nende tagakeha lülid ehk rõngad on laiemad ning meepõis suurem, tänu millele saavad nad suuremaid meekoormaid koju kanda. (Übi, 2000)
(marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega. · Peeker (lk 409) anum , millest joodi. · Mesilane (lk 398) - Mesilane (Apis) on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste (Apidae) sugukonnast. Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Kaheteistkümnes raamat: VESIKELL MÕÕDAB AEGA Sinuhe sõitis vaarao saadikuna Memphisesse. Teel Süüria poole rööviti ta paljaks, seoti vankri taha ning ta pidi terve tee Süüriasse seal taga jooksma. Ehnaton läks üks hommik jalutama, kuid talle tungisid kallale salamõrtsukad, kes talle noa õlga lõid, teda päästnud poiss suri,
Töömesilaste tagakehal on 3 keskmist kuni laia Baikalini ja Vahemereni. Indias ja Kagu-Aasias elab veel 8 mesilasliiki, valkjashalli seljalooget (karvavööd). Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit- näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor- sast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kollakas- sata) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica). hall üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks. Erinevaid populatsioone eristatakse morfoloogiliste oma- mesilasema 185 mg, viljastatult 205 mg) ja võrdlemisi pika elueaga (3–4 duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. aastat)
annaabi.ee 
