2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise protsess on tuginenud suures osas just Riigiarhiivis säilitatavatele dokumentidele, mida on kasutatud nii nõukogude okupatsiooni aegsete "valgete laikude" ja "mustade aukude" kõrvaldamiseks meie ajaloos. Vabariigi Valitsus kinnitas 9. detsembril 1921. aastal Tartu Ülikooli professor A.R. Cederbergi juhitud Arhiivikomisjoni otsuse asutada Riigiarhiiv Tallinnasse ja ajalooline Riigi Keskarhiiv Tartusse. Riigiarhiiv alustas tegevust Riigikantselei alluvuses endise kubermangu-valitsuse arhiivi ruumides Toompeal. Riigiarhiivi esmaseks ülesandeks oli koguda kokku üle riigi järelvalveta laiali asuvad dokumendid ja võtta vastu Venemaalt re-evakueeritud arhivaalid. Riigikogu poolt kinnitatud põhimääruse järgi pidi Riigiarhiiv juhtima ametiasutuste
vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga", mis oli esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. Tegeleti veel Eesti murdealade piiritlemisega, murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatuga. Sõnavara ajalugu uuris Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Julius Mägiste. Kirjakeele ajaloo uurimise alla käisid vormistik, sõnavara, eri tekstide ja perioodide keel, murdejooned, laenud. Selle kõigega tegelesid Saareste, Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 15241739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses)
loengud popid, tugev 19. sajandi rahvusvaheliste suhte alal. Hiljem Nõukogude ajaloolasena tugev, kuigi ka päris mittemarksistlikest vaadetest hoolimata taluti ja koguni hinnati. Soome ja rootsi ajaloolased kolmandaks komponendiks, sealt kutsuti TÜsse õppejõude, eriti humanitaaria aladele. Uusi kursusi, nt Eesti ja Põhjamaade ajalugu. Nemad koolitasid välja eestlastest õppejõudude kaadri. 1920. aastatel TÜ kui rahvusteaduste keskus, eesti ajaloolaste kaader (eriti Cederbergi koolkond, oli eesti ja üldajaloo professor). Arno Rafael Cederberg 1920-1928 TÜs, Oldekopi surma tõttu ka 1924-1928 üldajaloo professor. Tema panus mitmekülgne, ka Eesti arhiivindusele alguse panija, teadusseltside käivitaja ja samuti teadusperioodika. Vahendas Soome ja Eesti ajaloolaste suhtlust ise Soomes olles ja tagasi tulles. Seminari õpetamisviisi juurutaja. Arhiivide korrastamine ja kasutuskõlblikud allikad, 1920. aastatel alus arhiivide võrgustikule ja arendamisele.
vilja eksporditi · Hinnanguliselt suri viiendik Eesti rahvastikust: - U 75 000 · Näljaaastad nõrgendasid oluliselt Suur-Rootsit Põhjasõja eelõhtul Rootsi aja historiograafia I perioodi põhjalik teaduslik uurimine algas Eestis 1920-30ndatel(A. R. Cederbergi eestvedamisel): - I korda uuriti sündmusi ka maarahva vaatenurgast: talurahvaajalugu ja haridus- ja kirjandusajalugu ja demograafiat ning majandusajalugu üldisemalt(nt Arnold Soom) · Perioodi on uurinud 19. 20. Sajandi mitmed