´ Tosca ´ sisukokkuvõte. 1. vaatus Tegevus toimub roomas 1800. aastal. St Andrea della valle kirk Roomas. Vanglast põgenenud Rooma endine konsul Angelotti tuleb kirkikust otsima pagemiseks vajalikke riideid, mida tema õde markiis Attavanti oli perkonna kabelisse jätnud. Kunstnik Mario Cavaradossi saabub kirkikusse lõpetama oma maali Maarja Magdaleenast, mille modelliks on olnud markiis Attavani. Arvates, et kirkikus pole kedagi, tuleb Angelotti kabelist välja ja kohtub ootamatult Cavaradossiga, kes lubab ta peita oma villasse. Kui Lauljanna Floria Tosca oma armastatu Cavaradossi juurde kirikusse tuleb, on Angelotti uuesti sunnitud Kabelisse varjuma. Maalitud naise sarnasus Attavantiga ärtab Toscas armukadedust, kuid kunstnik ütleb, et armastb vaid teda. Tosca lahkub
on Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa Victorien Sardou samanimelise näidendi ainetel. Tegevus toimub Roomas prantsuse revolutsioonile järgnenud päevadel, Rooma vabariigi kukutamisele järgnenud ajal, Marengo lahingu päeval 14. juunil 1800. Revolutsionäär Angelotti on põgenenud Castel Sant´Angelo vanglast ning otsib varjupaika kirikust, kus tema õde, markiis Attavanti on jätnud talle naiseriided, et põgenemiseks ja riigist lahkumiseks maskeeruda. Kirikus töötab maalrina kunstnik Mario Cavaradossi (tenor), kes on markiisi nägu vaadeldes maalinud Jumalaema. Saabub aga Floria Tosca (sopran), Cavaradossi armsam, kes küsib armukadedalt, miks Jumalaema on tuttava näoga ja palub tal värvida maalil silmad pruuniks, nagu seda on Tosca silmad. Cavaradossil õnnestub armukade armsam maha rahustada ning seejärel teatab Tosca, et ta soovib mehega õhtul peale kontserti maamajas kokku saada. Selles samas majas lubab aga Cavaradossi peatuda ka jooksikul
He made his debut at the in 1967, at the in 1968, at both and in 1969, at the in 1970, and at in 1971, and has now sung at practically every other important and festival worldwide. Ta tegi oma debüüdi Viini Riigiooperis 1967, Chicago Lyric Opera's 1968, La Scala ja San Francisco Opera's 1969, Philadelphia Lyric Opera Company's aastal 1970 ning Covent Gardeni's aastal 1971- Nüüdseks on ta laulnud peaaegu kõikides olulisemates ooperiteatrites ja festivalidel maailmas. In 1971, he sang Mario Cavaradossi in Puccini's at the Metropolitan Opera, and continued to sing that part for many years, singing it, in fact, more than any other role. Aastal 1971 mängis ta Cavaradossi osa Puccini ooperis "Tosca". Seda rolli on ta esitanud rohkem, kui ükski teine ja seda peetakse üheks tema parimaks tõlgenduseks. Kuigi tema repertuaar koosneb peamiselt prantsuse ja itaalia meistrite 19. sajandi teostest, kuulub tema repertuaari ka suurepärane valik Mozarti ja Wagneri teostest
ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta ennast Itaalias Accademia Verdianas, kus tema juhendajaks oli Carlo BergonziTema viimaseks suuremaks osatäitmiseks Estonia teatri laval jäi maalikunstnik Cavaradossi roll Giacomo Puccini ooperis "Tosca". Vello Jürna oli mitmete muusikaauhindade laureaat. Aastal 1989 võitis ta esimese koha Eesti lauljate võistlusel ja 1992. aastal publiku auhinna Violetti- Valsesia võistlusel. Aastal 1991 pääses ta Modenas toimunud Pavarotti-nimelise võistluse finaali. Tuntumad solistid olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal , esitasid siis esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaim oli aaria ooperist "Tosca".
• Lavakujundus ja kostüümid: Sergejus Bocullo (Leedu). • Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. • Kestus 2h 50min, kaks vaheaega. SISUKOKKUVÕTE • See on üks enimmängitavaid oopereid maailmas ja pole raske aimata, miks. See on kirglik ja kontrastne draama, milles igapäevaelu võib osutuda ettearvamatumaks kui kõige seiklusrikkam unenägu. Kauni lauljatari Tosca ja kunstnik Cavaradossi armastuse vahele astub julm ja võimukas politseiülem Scarpia ning mässib nad oma salakavalasse võrku. Algab võitlus armastuse, poliitiliste intriigide, usalduse ning halastamatu võimuiha vahel ja olgu öeldud – selles loos ei ole võitjaid… • 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad portreed, kasutades julgeid kõlavärvinguid ja meeldejäävaid meloodiaid
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi
19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik sündmused kaasajas, armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks. Viinivalsi-operette (viinivalss - kiire valss) lõi Johann Strauss (poeg)
annaabi.ee 
