• 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja
olnud oma saatusega rahul. Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult Euroopa jagamist võitjate huvides. Üheks tüliküsimuseks sai Poola, mis oli jagatud ja millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andiski suurema osa vaidlusalusest maast Poola kuningriigi nime all Venemaale
SPRi väärtuste ja valgustuse levik inime ja kodanikuõigused, absolutismi ja vana korra lõplik lammutamine, üldine sõjaväekohustus. Viini kongress Kokkukutsumise põhjused: et jagada territooriumid, et mõelda välja süsteem, mis tagaks, et midagi sellist enam ei juhtuks. Peamised otsustajad: Venemaa, Austria, Preisimaa, GB. Enim otsuseid mõjutanud isikud: Aleksander I, Metternich, Hardenberg, Castlereagh, Talleyrand. Riigid, kelle jaoks lõppes halvasti: Poola, Soome, Rumeenia, Saksamaa, Itaalia. Riigid, kelle jaoks lõppes hästi: Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa, Austria. Legitiimsuspõhimõte: tuli taastada dpnastiate võim, va Rootsi ja Saksamaa. Julgeolekupõhimõte: Pr ümber tuli moodustada puhverriikide tsoon, et takistada Pr laienemispüüdlusi. Tasakaalupõhimõte: luua mandril tasakaal Euroopa suurvõimude vahel.
päevaks uuesti Prantsuse valitsejaks. Kongressi on ka nimetatud Tantsivaks kongressiks, kuna sellel ajal tähistati sõja võitu. Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad: Austriat esindas välisminister vürst Metternich ja tema äraolekul parun Johann von Wessenberg. Kuna kongressi istungid olid Viinis, oli keiser Franz II hästi informeeritud. Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont. Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl Robert Nesselrode, oli tsaar Aleksander I ka Viinis ja pidas ennast oma ainsaks täievoliliseks esindajaks. Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt
juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks välispoliitilisteks printsiipideks. · Preisimaa kuningat esindas vürst von Hardenberg. · Prantsusmaa äsja taastatud kuningakoda esindas Talleyrand. · Suurbritannia delegatsiooni juhiks oli välisasjade riigisekretär lord Castlereagh. · Venemaad esindas tsaar Aleksander I isiklikult. Viini Kongressi eesmärk oli pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadest põhjustatud segadusi taastada jõudude tasakaal ja vähendada jõhkrat toetumist toorele jõule, samas ka muuta mõõdukamaks riikide rahvusvahelist käitumist kõlbeliste ja seaduslike kohustustega. Peamist osa etendasid Venemaa, Inglismaa ja Austria. Eesmärk oli säilitada vana kord Napoleoni poolt alistatud riikides
annaabi.ee 
