.....................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................13 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 4 Eessõna Referaadis on käsitletud kolme põhilist ,,asja": keelt, aega ja ruumi. Kuna Cassireri rõhuasetus on sümbolil ja sümboliseerimisel, oli algselt planeeritud ka peatükk ,,Sümbol". Aga selle kreekakeelse sõna etümoloogia uurimine oli raske ja ka töö maht oli piiratud, siis jäeti selle üksikasjaline käsitlus tööst välja. Selleks väljajätmiseks andis ka lisatõuke üsna kogemata internetist leitud André Trinity tekst: ,,Kui me malemängu reegleid ei tea, siis jääb see sümboolne maailm meile täiesti arusaamatuks
muust elusloodusest. Üheselt võiks teema sõnastada Mis on inimene? Töö liigendamisel on järgitud allikteose liigendust. Sissejuhatusele järgneb kolm peatükki: 1. Enesetunnetuse kriis, 2. Sümbol - inimloomuse võti, 3. Erinevused inimliku ja loomse maailma vahel. Referaat lõpeb kokkuvõttega, mis sisaldab käsitluse tulemusi, ning kasutatud kirjanduse loeteluga. Kuna esimese kursuse üliõpilasele tekitab Cassireri lugemine mõningaid raskusi, oli heaks abimeheks Oxfordi filosoofialeksikon, mis aitas lahti mõtestada erinevaid termineid. Mis on inimene 4 1. Enesetunnetuse kriis. Ajast aega on olnud enesetunnetus filosoofilise uurimistegevuse kõrgeim eesmärk. On olnud erinevaid teooriaid ja suuri lahknevusi, kuid ka kõige skeptilisemad mõtlejad ei ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust.
Selleks, et objektile omistada tähendus, on meil vaja luua seoseid läbi keelestruktuuri. Loomuliku keele valdamine eelneb kõikidele keelelistele tähendusloome aktidele. Igale inimkollektiivile on omane maailma liigendamine kindlate ühiselt teadaolevate ja inersubjektiivselt kehtivate ideaalsete vaimsete objektide kaudu. 9 20. Mida tähendavad Ernst Cassireri mõisted „sümboolsed vormid“ ja „sümboolne laetus“? [Kultuurifilosoofia, lk 65-70, 67] Sümboolsed vormid on needsamad ideaalsed objektid, vaimsed objektid, tähendused. Läbi sümboolsete vormide tajume me tähendusi. Sümboolne laetus on inimkogemust iseloomsutav põhimõte, mille kohaselt on asjadel inimese kogemuses alati mingisugune tähendus, mis eelneb konkreetsele kogemisaktile ja teeb selle kogemuse üldse võimalikuks. KULTUURIPSÜHHOLOOGIA 21
Antropoloogiale lähedane avar kultuuridefinitsioon. Püüd interdistsiplinaarsuse suunas mitte ühe kultuuri uuriva distsipliini sees, vaid kõigi vahel (filosoofia, ajalugu, kirjandusteadus, kunstiteadus jne). Omamoodi paradigma. Sarnane kulturoloogiaga Kulturwissenshaft (kultuuri+teadus) kui omamoodi metateadus, metatasand kultuuri uurimisel. Angloameerika kultuuriuuringud (cultural studies) on suuresti hüljanud Ernst Cassireri ja Aby Warburgi vaimus Kulturwissenschafti. Nt. Kulturwissenshafti õpikuid, mida nad hõlmavad. 11 Eds. Ansgar & Vera Nünning 2003. Konzepte der Kulturwissenschaften: Theoretishce Grundlagen-Ansätze-Perspektiven. Stuttgart, Weimar: Verlag J.B. Metzler. · Kultuurisemiootika · Kirjandusteadus · Kultuuriantropoloogia · Ajalooline antropoloogia · Uus historitsism, kultuuriline materialism, kultuuriuuringud · Kollektiivse mälu teooriad · Kultuurisotsioloogia · Kultuuripsühholoogia
annaabi.ee 
