Iiriseõli kasutatakse parfümeeriatööstuse toorainena (lõhn meenutab kannikese lõhna). Jasmiiniõli JASMINUM OFFICINALE FLOWER OIL Jasmiiniõli, mida valmistatakse Indias kasvavast valgest jasmiinist, saadakse destilleerimise teel jasmiini (Jasminum officinale L., Oleaceae) õitest. Jasmiiniõli on parfümeeriatööstuse tähtsaim tooraine - seda sisaldavad väga paljud parfüümid. Nelgiõli INCI: EUGENIA CARYOPHYLLUS BUD OIL Nelgiõli saadakse maitseainetaimena tuntud nelgipuu Syzygium aromaticum, syn. Eugenia caryophyllus, Myrtaceae veel avanemata kuivadest õienuppudest. Puu kasvab umbes 20 m kõrguseks ja selle lehed meenutavad loorberilehti. Nelgi kuivmass sisaldab umbes 20% õli. Nelgiõli, millel on tuimestav, antiseptiline mõju, sisaldab omakorda 82--87% eugenooli, karüofülleeni ja eugenoolatsetaati.Kosmeetikatoodetes parandab nelgiõli säilitusainete mõju.
*Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid ümaraid leukoplaste. *Epidermirakud eritavad väljapoole vaha ning kutiini - moodustub värvitu kile, kutiikula (cuticula). Kui vaha koguneb kutiikula pinnale (epikutikulaarne vaha), räägitakse vahakihist. Enamasti on see sinakashall kirme, nagu näiteks aednelgi (Dianthus caryophyllus) ja kapsa (Brassica oleracea) lehtedel. Mõnel taimel võib vahakiht olla õige paks, näiteks andi vahapalmil (Ceroxylon andicola) tüsedusega kuni 5 mm. *Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad, väljakujunenud karvad aga enamasti surnud. *Kui väljakasved jäävad madalateks väikesteks kühmudeks, nimetatakse neid papillideks ehk näsadeks
(tsümoossed) Õiekate: 5-tine (pentameerne) Kroon: vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne Tolmukad: 5 või 10; Viljalehti: 2-5 Sigimik: sünkarpne, aksillaarne (keskne) või basaalne (alumine) platsentatsioon; Vili: kupar o Umbrohud: p. kadakkaer (Cerastium) ja p. tähthein (Stellaria) o P. Dianthus - nelk Dianthus caryophyllus - väärisnelk sug. Polygonaceae kirburohulised ehk. Tatralised o Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, tihti paisunud varresõlmedega Lehed: vahelduvad, lihtsad, alusel on kaks abilehte varreümbristeks tõrveks kokku kasvanud Õied: hüpogüünsed, liitõisikutes, kilejate kandelehtede kaenlas, varustatud kandelehekestega Õiekate: kolmetine või viietine, 3+3 aluselt kokkukasvanud
Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid ümaraid leukoplaste. Epidermirakud eritavad väljapoole vaha ning kutiini - moodustub värvitu kile, kutiikula (cuticula). Kui vaha koguneb kutiikula pinnale (epikutikulaarne vaha), räägitakse vahakihist. Enamasti on see sinakashall kirme, nagu näiteks aednelgi (Dianthus caryophyllus) ja kapsa (Brassica oleracea) lehtedel. Mõnel taimel võib vahakiht olla õige paks, näiteks andi vahapalmil (Ceroxylon andicola)
annaabi.ee 
