GIUSEPPE VERDI – „DON CARLOS“ Marek Leotoots, Ainar Maripuu, Christopher Gilden, Nils Kiisler, Maarek Paalberg ja Robert Ellik SISU Ammustel aegadel sõlmiti abielusid tihti poliitilistel põhjustel. nt:abielu Felipe II ja Elizabeth de Valois vahel Kuigi Elizabeth oli algul lubatud Felipe II pojale (Carlosele), ei hoolinud sellest keegi, kuna abielludes Felipe II-ga sõlmitaks vaherahu kahe riigi vahel Carlos armastas Elizabethi ning vastupidi. 1.VAATUS Põlvitades oma vanaisa haual, kohtub Carlos oma lapsepõlvasõbra Markiiga Markii räägib Carlosele Flandria rahva raskest olukorrast ja seletab talle, et ta sobiks hästi Madalmaade asehalduriks ja sealsele rahvale vabadust kätte võitlema. 1.VAATUS De Posa (Markii) korraldab Carlosele ja
Don Juan näeb aga naist ainult naisena otsus abielluda nii rutakalt ning et tema armastus sai otsa (erutavalt) ning oli näha, et donja Elvira öeldu ei avaldanud (valetas). mitte mingisugust mõju. 10. Don Juan väidab isale, et on eluviisimuutuse tõsiselt kätte võtnud ning loodab sellega isa poolehoidu saavutada. Tegelikkuses pole don Juani vaated aga üldse muutunud. 11. Don Juan valetab don Carlosele kokku, et tema ja donja Elvira abielu oli taeva poolt hukule määratud ning et taevas juhatas teda oma praegusest eluviisist lahti ütlema, kuigi ta ise jumalatki ei uskunud. 12. Terve raamatu jooksul oli don Juan suutnud end välja valetada, kuid kui murdus Kujule natud lubadust temaga õhtustada ning andis kergemeelselt Kujule käe, suri ta piinavatesse leekidesse.
põhjendada. Sganarelle on ülimalt pelglik. Kui don Juan ähvardas talle peksa anda, kui ta moraali lugemist ei lõpeta, jäigi Sganarelle vait. Ka siis, kui Sganarelle rääkis Elvira teenri Gusmaniga ähvardas ta vestluse lõpus teda valetajaks kutsuda, kui ta peaks nende vestlusest kellelegi kõrvalisele rääkima. Ta seisab ainult enda eest väljas ning ei saa aru, miks on vaja appi minna teisele inimesele, kui iseennast mingi oht ei ähvarda. Sel ajal kui don Juan tormas appi don Carlosele, peitis Sganarelle end eemale. Kui don Juanil tuli mõte vahetada riided Sganarelle'iga ei meeldinud see idee talle ning tema esimeseks mõtteks oli, et tema elu võib lõppeda ning mitte don Juani oma. Sganarelle on vaga ristiinimene ning muretseb pidevalt, kuidas jumal ühte või teise don Juani tegevusse suhtub. Peale paadiõnnetust uskus ta, et nad pääsesid tänu taevasele halastusele ning teda üllatas, et don Juan asus kohe peale õnnetust jumala viha nende peale
aastate lõpul töölisstreikide, tudengirahutuste ja meeleavalduste kaudu diktaatorlikule reziimile osutatud vastupanu tõttu. Franco ise otsustas rahumeelselt lasta laguneda Hispaania koloniaalimpeeriumil.1969 nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlose. 1974 ja 1975 täitis ta Franco tervise halvenedes riigipea kohuseid. 30. oktoobril 1975.aastal, vähem kui kuu aega enne oma surma, andis Francisco Franco riigipea kohused lõplikult Juan Carlosele üle. 2 päeva peale Franco surma, 22. novembril 1975 kuulutas Hispaania parlament ta Juan Carlos I nime all Hispaania kuningaks. Tema isa loobus Hispaania kuningliku perekonnapea positsioonist ametlikult 1977. aastal.1959. aastal püstitati Madridi San Juan de la Cruzi väljakule Franco kuju, mis võeti maha alles 2005. aasta alguses, kuna see seganuks piirkonnas ehitustöid. Teine põhjus kuju kõrvaldamiseks oli ministeeriumi sõnul asjaolu, et «enamikule elanikest see ei meeldinud»
Tegevus toimub 1519. aastal Hispaania provintsis Saragossa. Tegevus kestab 4-5 päeva. b) kes on näidendi tegelased, mida keegi neist tahab, kuidas neil läheb ja mis põhjusel. Näidendi põhiliinis on neli tegelast: kolm meest ja üks naine, kelle pärast mehed konkureerivad. Hernani on bandiit, kes tegelikult peaks olema kõrgel kohal. Ta armastab dona Soli ja tahab temaga ühist tulevikku, samuti soovib ta kätte maksta don Carlosele, kelle isa tappis Hernani isa. Hernani saab dona Soli endale naiseks, aga abielurõõm jääb väheseks, sest pruutpaar tapab ennast. Hernani jõuab eesmärgini tänu oma jõule ja sihikindlusele. Enesetapuni viib aga teda tema liigne uhkus. Don Carlos on rikas ja kõrgest soost noormees. Ta tahab saada kuningaks ja dona Soli endale naiseks. Kuningaks ta saab tänu teise kandidaadi lahkusele. Dona Soli ta endale ei saa, sest käitub naise suhtes
Kui juan don luisi kohta siis hakkas ta ajama igasugust jama et ta on hakunud paremaks ja soovib üldse öelda ära kõigist ilmastest lõbustustest , ta tegi seda nii veenvalt wet isegi Sganrelle jäi uskuma , kuid ta pidi pettuma kui juan ütles et kuradima jobu ja sina usuda ka seda veel. Ta arvas et ta poeb neile ordule ja siis hakkab lõbutsema kuskil nurgataga ja kui keegi avastab ta plaani siis vagatsejate ordu kaitseks teda. Sama lolli juttu ajas ta ka Don Carlosele kuid too ei usukund jani jutust sõnagi ja ütles e tjuan pab võtma enale elvira naiseks muidu on nende pere nime rüvetatud, kuudi juan põilkes eemale sellest teemast ajades kõik asjad taeeva kaela. Siis tuli junai juurde vai mkes ütles et juanil on ainult jäänud hetk paluda halastust juan hakkas muidugi seal vehkima ja tahtis teada kes rääkis kuid vaim lendas talt eest ära. Siiis tuli kuju ka ütles et juan sa
See saigi kõik iseloomulikuks romantismile. Tema esteetilised tõekspidamised kujunesid koos poliitiliste vaadete selginemisega, restauratsiooni süveneva arvustamisega. Tema tolleaegses luules kõlas Türgi ikka vastu võitlevate kreeklaste ülistus (,,Kreeka laps", kogust ,,Idamaised laulud"). Romantismi võidulepääsus etendas tähtsat osa tema draama ,,Hernan". Draama tegevus toimub Hispaanias. Nimikangelane, ehkki röövel, on kõlbelistelt omadustelt vastand Hispaania kuningale don Carlosele. Sündmustik areneb pinevalt, rüütliromantika vaimus, vastuoksa klassitsistliku draama reeglistikule. Tegelasteks on ka tavalisi ja koguni ühiskonnast väljatõugatud inimesi. Draama esietendus kujunes avalikuks kokkupõrkeks kahe kirjandusliku leeri vahel. Romantikute võit siiski. Ja nii hakkas prantsuse draama ja teater demokratiseeruma. Hugo näidendid veel: ,,Marion de Lorme" (1831), ,,Kuningas lõbutseb" (1832), ,,Ruy Blas" (1838).