proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, kuid seda ma teha ei saa, sest igaühel meist valitseb headus ja kurjus, ning kes nendest kahest peale jääb, ei oska keegi sajaprotsendiliselt kinnitada.
Seejärel teenis ta 1 aasta mereväes ja siis 1 aasta õhuväes. Juan Carlos abiellus Ateenis Püha Dennisi kirikus 4. mail 1962.aastal koos printsessiga Sofiaga ( Kreeka ja Taani printsess). Katoliiklik pulmapidu oli peetud Pauline kabelis Roomas. Printsess Sofial ja kuningal Juan Carlos I on kaks tütart ja üks poeg. 1969.a nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlos I. 30. oktoobril 1975.a vähem kui kuu aega enne oma surma, andis Francisco Franco riigipea kohused lõplikult Juan Carlosel I üle. 2 päeva peale Franco surma 22. novembril 1975. a kuulutas Hispaania parlament Juan Carlos I Hispaania kuningaks. Juan Carlos I krooniti 27. novembril 1975 Madridis San Jerónimo kirikus. 2009. aastal külastasid Eestit kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa- kuninganna Sofia . Kasutatud allikad 6 http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Carlos_I_of_Spain http://et.wikipedia.org/wiki/Juan_Carlos_I
kaasa viljavaesuse. Eesti alal suri u. 75 000 inimest. See ilmselt nõrgendas ka Rootsi seisundit. 4) Reduktsioon oli häälestanud Balti-Sakslased Rootsi vastu. Rootsi riik oli haavatavam. 5) Sõja pidamiseks Rootsiga tekkis Euroopas soodne poliitiline olukord 1701-1714 toimus Lääne-Euroopas Hispaana pärilussõda. 1700. Suri Hispaania kuningas Carlos II ning ta suri ilma järeltulijateta ning kõik tahtsid oma võsukest troonile. Prantsusmaa ja Inglismaa ei saanud sekkuda Põhjasõtta. Carlosel polnud järglasi, sest sel ajal sõlmiti seisustepäraseid abielusi s.t sugulased tihti omavahel ja sündisid puudega lapsed. 1699. Kujuneb välja Rootsi vastane liit, kuhu kuuluvad Venemaa, Poola-Saksi, Taani. Nende vastane oli Rootsi kuningas Karl XII. *PÕHJASÕJA KÄIK Põhjasõda kestab 20 aastat. 1700-1704- sõja esimesed aastad olid Rootsile väga edukad, kuid perioodi lõpus Ida-Eesti langeb Venemaa kontrolli alla. Põhjasõda algas vebruaris 1700, kui Poola-Saksi armee
Esialgu aga esmajärjekorras Hispaaniaga, mille kontrolli all olid lisaks põhiterritooriumile Madalmaade lõunaosa ja Franche-Comte. Austria Habsburgid (Leopold I) olid hõivatud Türgi ja Ungari probleemidega. Lisaks taotles Louis endale või oma järeltulijatele Hispaania trooni – tema naine Maria Theresia oli Philippe IV tütar esimesest abielust; teisest abielust oli Philippel poeg Carlos ning tütar Margaret Theresia. Troonipärimisõigus oli Carlosel, kes oli aga nii füüsiliselt kui vaimselt erakordselt nõrk ja suri hiljem – see viis Hispaania pärilussõjani (vt allpool). 2. Prantsuse-Hispaani devolutsioonisõda 1667-1668 Sõja taustaks oli Louis’ soov kindlustada Hispaania troon, või vähemalt osa Hispaania valduste üleminek iseendale. Mais 1667 tungis Prantsusmaa armee Madalmaade lõunaossa, Hispaania väed taandusid olulise vastupanuta. See alarmeeris Inglismaad ja Hollandit, kes seni olid olnud sõjajalal
Hispaania siiski säilitada. Vestfaali rahuga 1648 kaotas Hispaania lõplikult Hollandi ning Püreneede rahuga 1659 Prantsusmaale ka osa Madalmaade lõunaprovintsidest. Hispaania hegemoonia Euroopas oli lõppenud. Felipe IV poeg Carlos II [16651700] oli lisaks infantiilsusele ka rahhiidi põdemise järel füüsiliselt sant. Nagu tõdes Prantsuse saadik, ,,on täies ulatuses võimatu kirjeldada Hispaania valitsemises ilmnevat korratust või seda viletsust, milleni Kastiilia on langenud." Carlosel järeltulijaid polnud ja nii on kogu Euroopa ärevil, kes saab pärast kuninga surma Hispaania ja tema hiigelvalduste pärijaks. Hispaania pärilussõja (170114) ( Rahvusvahelised suhted) tulemusel asendas Habsburgid Hispaania troonil Bourbonide (hisp. Borbón) dünastia. Hispaania Bourbonide võimu all Bourbonide Felipe V [170046] ning Fernando VI [174659] valitsemise all Hispaania kosus. Saavutamata küll sellist tähtsust ja mõju, mis oli 16
annaabi.ee 
