emasloom produtseerib tohutul hulgal mune; olenevalt liigist sadu tuhandeid kuni miljoneid. 20. Magevee karbid elavad oma vastseeas kalade välisparasiitidena - õige 21. Mõnedel karpidel on olemas valgust ja varju eristavad silmad õige 22. Inimtoiduks on järgmised karbid: 1. austrid Ostrea sp. 2. kammkarbid Pecten sp. 3. rõõneskarp Tridacna maxima 4. rannakarp Mytilus edulis 5. südakarp Cardium edule 23. Maailma suurim karp on rõõneskarp Tridacna maxima elab soojades meredes, korallriffidel 24. Pärleid on võimelised kasvatama järgmised karbid 1) Pinctada sp. pärlikarp 2) Margaritana margaritifera ebapärlikarp 25. Inimesele kahjulik karp on Teredo navalis laevaoherdi kahjustab veesiseseid puitehitisi, uuristab neisse käike 26
Vahemere piirkonna neoliitikum Ajal, mil Lääne- ja Kesk-Euroopas levis maaviljelusega tegelev paelkeraamika kultuur, hakati ka Vahemere ümbruses tegelema viljeleva majandusega. Maaviljelus jõudis siia u 5000 eKr. Tähtis osa oli kaubandusel, üle Vahemere basseini vahetati merikarpe, obsidiaani, eksootilisi kive, mõnevõrra hiljem ka vaske. Palju kasutati obsidiaani. Majandus põhines karjakasvatusel. Selles piirkonnas kasutatud savinõusid kaunistati Cardium´ nimelise teokarbi jäljenditega. Selline keraamika oli kasutusel u 60004800 eKr. Nimelt, kui savinõu oli valmis voolitud, siis vajutati pehmesse savisse cardium teokarbi sakilise servaga jäljendeid. Sellise mustriga moodustati mitmesuguseid triipe ja kuuseoksamustrit, mis paigutus nõul harilikult rühmadena. Savinõud olid paksuseinalised, ent kehvasti põletatud. Selline keraamika levis Vahemere kirdekaldal,
Keraamika neoliitikumis: paelkeraamika Paelkeraamika kultuuri levik: • Eeskätt Kesk-Euroopa ruum, dateering: ca 5500-4500 eKr • Luustike aDNA uuringute põhjal seostatud Lähis-Ida ja Anatoolia tänapäevase elanikkonnaga Lõuna-Euroopa: südakarbi vajutustega keraamika • Dateering: ca 6400-4000 eKr • Varaseim keraamikaliik mitmetel Vahemere-äärsetel maadel, iseloomulik tunnus: südakarbi (Cardium spp) vajutused Neoliitikum: kammkeraamika • Levinud Läänemere idakalda maades ja Vene aladel. • Dateering: ca 4200 – 2000 eKr Megaliitehitised • Dateering: varaseimad ca 4500 eKr, kasutamise lõpp ca 1500 eKr • 1) dolmenid • 2) käiguskalmed • 3) galeriihauad • + megaliitehitised (Stonehenge) Vaseaeg Euroopas dateeritud ca 5000 (4500) – 2500 eKr Vanim kindlalt dateeritud muistis: Beloverde (Serbia) – ca 5000 eKr
kokkukasvanud või kinnituvad büssuse niitide abil. Jalg enamasti redutseerunud. Merekarbid. Esindajad: söödav rannakarp Mytilus edulis. Selts: Pteriida Sellesse seltsi kuuluvad võrdlemisi erineva välimusega loomad. Karbihambad on neil enamasti hästi arenenud, kojapoolmed kumerad. Mõned rühmad asetsevad merepõhjal kupuga allapoole ja neil esineb sümbioos üherakuliste vetikatega. Esindajad: söödav südakarp Cerastoderma glaucum (Cardium edule). Selts: Jõekarbilised Unioniida Karbipoolmed ovaalse kujuga. Karbihambad enamasti esinevad. Paiknevad setetes kupp ülespoole. Lõpused laiad liistakukujulised. Esindajad: ebapärlikarp Margaritana margaritifera, jõekarp g. Unio, järvekarp g. Anodonta, tavaline rändkarp Dreissena polymorpha. Selts. Uurikkarbilised Myida Sarnanevad eelmistele, kuid on ümarama karbiga. Elavad sügavamal setetes ning neil pikemad sifoonid
annaabi.ee 
