rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n. vertebralis - lüliarteri seinas rindkere ganglion – ganglion thoracica rindkere-südame närvid – nn. cardiaci - süda thoracici suur ja väike sisusenärv – n. rinna- ja kõhuõõne elundid splanchnicus minor et major nimme-sisusenärvid – nn. splanchici soolekinniti algus lumbales
üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e. vahelamellid, mis kujutavad endast osaliselt hävinud osteonite fragmente. 30. Skeletilihaskoe, silelihaskoe ja südamelihaskoe histoloogilised erinevused Skeletilihaskude (textus muscularis Südamelihaskude (textus Silelihaskude (textus muscularis striatus skeletalis) muscularis striatus cardiacus) nonstriatus s. levis) tahtele alluv ristivöötsusega lihaskoe tahtele allumatu lihaskoe liik tahtele allumatu lihaskoe liik liik skeletilihased, silma-, keele-, müokardi ja südame lihaskest seedekanali, hingamisteede, kuse- ja neelulihased, diafragma suguorganite, vere- ja lümfisoonte seinas
remaining have two syllables (only, about, other, also, many even people) Origin of the ten 10000 most frequent words: Example of stratification • Old English 31.8 % heart • French 45 % core ME [origin unknown] (!) • Latin 16.7 % cardiac LME [Fr. cardiaque or L cardiacus adjs., f. • Other Germanic languages 4.2 % Gk kardiakos, f. kardia] • Other languages 2.3 % cordial ME [med.L cordialis, f. cor(d-) heart] They suggest that it is not clear where a word ceases to be part of the English language as there are different levels of technicality, foreignness, and so on. An
alumisele osale (plexus oesophageusest) 1. Tundlikkus söögitoru ülaosalt/trahhealt: n. laryngeus recurrens gangl. inf et sup. n. vagus nucl. solitarius 2. Kõri lihaste innervatsioon: nucl. ambiguus n. vagus gangl. sup et inf. n. laryngeus recurrens 3. Allpool häälepilu limaskesta innervatsioon: nucl. dorsalis n. vagi gangl. sup et inf ganglia terminalia??? n. laryngeus recurrens 4. Südame aferentne tee: plexus cardiacus rr. cardiaci thoracici gangl. inf. et sup. n. vagus nucl. solitarius 5. Kopsude aferentne tee: plexus pulmonalis rr. bronchiales gangl. inferius et superius n. vagus nucl. solitarius 6. Perikardi aferentne tee: rr. pericardiaci gangl. inf et sup n. vagus nucl. solitarius 7. Söögitoru alumise osa tundlikkus: rr. oesophangei rr. pericardiaci?? gangl. inf. et sup. n. vagus nucl. solitarius 3.4.4 Kõhuosa
(müosiini ja aktiini abil). Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim sarkolemmiks, tsütoplasma sarkoplasmaks, endoplasmaatilist retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub, tahtele allumatu, ei väsi – textus musculatis nonstriatus, veresoonte ja siseelundite seintes. * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu, ei väsi – textus muscularis striatus cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv, väsivad – textus muscularis striatus skeletalis 4.2. Vöötlihaste struktuur. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Skeletilihased kinnituvad luudele kollageeni kimpudest moodustunud kõõluste abil. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium
Lihaskude – textus muscularis – liikumistalitlusega kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline (müosiini ja aktiini abil). Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim sarkolemmiks, tsütoplasma sarkoplasmaks, endoplasmaatilist retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub – textus musculatis nonstriatus * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu – textus muscularis striatus cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv – textus muscularis striatus skeletalis 22. Silelihaskude. Koosneb silelihasrakkudest – müotsüütidest. Rakkude suurus võib väga varieeruda, igas rakus on piklik tuum. Silelihasrakud paiknevad tihedalt teineteise kõrval. Esineb seedekanali lihaskestas, veresoontes, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites. Ei allu looma tahtele. 23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed
annaabi.ee 
