· Rr pharyngeiplexus pharyngeys alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole · N laryngeus sup a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit · Rr cardiaci cervicales sup ja inf plexus cardiacusse 3. Rinnaosa harud plexus oesphangus ant (vasak vagus) · N laryngeus recurrens a. Rr tracheales trahheale, rr oesophagi söögitoru ülaosale b. N laryngeus inf kõik kõri lihased (va m cricothyroideus) · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacusse · Rr bronchiales pelxus pulmonalisesse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagi söögitoru alumisele osale (plexus oesophagusest)
internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n. vertebralis - lüliarteri seinas rindkere ganglion – ganglion thoracica rindkere-südame närvid – nn. cardiaci - süda thoracici suur ja väike sisusenärv – n. rinna- ja kõhuõõne elundid splanchnicus minor et major nimme-sisusenärvid – nn. splanchici soolekinniti algus lumbales ripsganglion – ganglion ciliare reguleerib silmaläätse uitnärv – n. vagus kõik rinna- ja kõhuõõne elundid vaagnaganglion – ganglia pelvina käär-, pärasool, kusepõis, suguelundid
R externus innerveerib häälepilu ahendajaid, esmajoones m cricothyroideus'e ja osalt ka alumist neelukonstriktorit. · Rr cardiaci cervicales superiores et 7 inferiores laskuvad südamepõimikusse plexus cardiacus'sse. Rinnaosa paikneb asümmeetriliselt, vasak vaagus ristub eestpoolt aordikaarega, parem vaagus eestpoolt a subclavia dextra'ga; seejärel ristuvad mõlemad vaagused tagantpoolt kopsujuurega. Järgnevalt paigutub vasak vaagus söögitorru
Alaneelu limaskesta innervatsioon. Kui üks pool halvatud, kaldub kurgunibu ühele poolele. 2. N. laryngeus superior: algab gangl. inferiusest, jaguneb sisemiseks ja välimiseks haruks. a) R. internus: innerveerib alaneelu ja kõri limaskesta ülalpool häälepilu, sisaldab maitsmiskiude. b) R. externus: innerveerib häälepilu ahendajaid (m. cricothyroideus ja alumine neelukonstriktor) 3. Rr. cardiaci cervicales superiores et inferiores: laskuvad südamepõimikusse plexus cardiacusesse. Vererõhku alandav refleksikaare aferentne osa. 1. Alaneelu limaskesta innervatsioon: nucl. dorsalis n. vagi n. vagus gangl sup gangl. inf. ül rr. pharyngei plexus pharyngeus alaneelu limaskest. (ülaneel on n. glossopharyngeus) 2. M. cricothyroideuse ja alumise neelukonstriktori innervatsioon: nucl. ambiguus n
facialises —> n.petrosus major —> ganglion pterygopalatina —> n.maxillaris —> n.zygomaticus (+lacrimalis) —> gl lacrimalis a) kus asuvad parasümp. keskused (tuumad, segmendid) - PARS PARASYMPATHICA tsentralses osas b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales superiores et inferiores à terminaalganglion à plexus cardicus d) vegetatiivse ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e.animaalne närvisüsteem - anatoomiline erinevus veg. nst-ga (refleksikaare erinevus) ! a) eristada vegetatiivseid ganglione tundeganglionitest, põhierinevused, tuua kummastki 2 näidet b) rectum’i sümpaatiline innervatsioon - tuum, põimik, närvid c) colon transversum’i parasümpaatiline innervatsioon - tuum, närv, põimik, ganglion
annaabi.ee 
