salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica
tagajärjel. Õigeaegselt arstiabi saades, saab siiski surmajuhtumeid vähendada. Ligustrum vulgare(harilik liguster) Mustad läikivad marjataolised luuviljad on mürgised, kuna sisaldavad terpenoide, saponiine ja glükosiide. Mürgituse tunnused: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, peapööritus, peavalu. Suuremates kogustes võib põhjustada soolepõletiku, šokki, krampe, südame rütmihäireid ja hingamishäireid. Lonicera caprifolium(lõhnav kuslapuu), Lonicera maackii(Maacki kuslapuu), Lonicera tatarica(tatari kuslapuu) Marjad on toksilised, kuna sisaldavad saponiine, kuid mitte väga ohtras koguses ning viljad on üsna ebameeldiva maitsega, mistõttu on ebatõenäoline, et keegi neid ohtlikus koguses sööb. Mürgituse tunnused: 20 marja söömisel võib tekkida palavik, valud rinna piirkonnas, iiveldus, oksendamine. Suuremad kogused põhjustavad iiveldust, kõhuvalu, oksendamist, värinaid,
kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J. Kivistik Räpinas, kelle käest on võimalik hankida ka paljundusmaterjali. Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Perekond kuslapuu - Lonicera 4) Lonicera caprifolium -lõhnav kuslapuu Tõuseb mööda sõrestikku 3...5 meetri kõrgusele. Vastakud lehed on veidi sinaka varjundiga ning võrse tipuosas alusel kokku kasvanud, moodustades ümber võrse justkui "kraesid". Et õied asetsevad võrsete tipuosas ning väljuvad tegelikult alusel ringiks kokkukasvanud lehtede kaenlast, paiknevad ka õied tegelikkuses ringjalt ümber võrse. Hiljem paiknevad samamoodi ringjalt ümber võrse ka oranzid, umbes poolesentimeetrise läbimõõduga viljad
pinnad sobivad, marjad mürgised Kahekojaline Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Lõhnav kuslapuu LONICERA caprifolium 35m Õitseb maist juunini Click to edit Master text styles Second level Päiksepaisteline Third level poolvari Fourth level Fifth level Väänduv kuslapuu LONICERA periclymenum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
. Õie ehitus on varieeruv aktinomorfsetest kuni sügomorfseteni Sug. Adoxaceae muskuslillelised o p. Sambucus leeder Sambucus racemosa punane leeder o p. Viburnum - lodjapuu Viburnum opulus f. roseum lumepall Sug. Caprifoliaceae kuslapuulised o p. Valeriana palderjan Valeriana officinalis - h. Palderjan o p. Lonicera kuslapuu Lonicera caprifolium lõhnav kuslapuu o Linnaea borealis h. Harakkuljus KARL LINNE LEMMIKLILL Selts Asterales astrilaadsed Iseloomulikud on omapärased õietolmuterade väljapaneku mehhanismid Tolmeldajad ei leia tolmuteri mitte avanevatest tolmukapeadest, vaid õietolm on paigutatud mujale. Sageli moodustavad tolmukapead toru, mille sisse variseb õietolm. Õietolm tõugatakse torust kasvava emakakaela poolt välja.
Kuslapuu on väga hea talvekindluse ning stabiilse saagiga. Kuslapuumarjad on suurepärase maitsega ning vitamiinide ja antioksüdantide sisalduse tõttu tervisele väga kasulikud. Taim kasvab küll hästi peaaegu igasugusel pinnasel, ent korralikku saaki annab ikkagi eelkõige valgusküllases paraniiskeks viljaka mullaga kasvukohas. Et kuslapuu on risttolmleja, võiks aeda kohe korraga paar-kolm sorti istutada. Lõhnav kuslapuu Lonicera Caprifolium Tugevakasvuline põõsas, mis väändub kuni 5 m kõrguseni. Pärit Euroopa kesk- ja lõunaosast, ulatudes Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse. Kasvukohtadeks on lehtpuupuistute alusrinne, metsaservadd ja võsastikud. Võrsed kollakaspruunid, veidi läikivad, hõrekarvased. Lehed laielliptilised kuni ovaalsed. Õied kuuekaupa männastes, seest kollakasvalged väljast tihti punakad. Õhtuti tugevasti lõhnavad, nektaririkkad, ning õitsevad mais-juunis. Viljad on oranžpunased
xylosteum). Lubjarikastel parasniisketel või soostunud okas- ja lehtpuumetsades ning puisniitudel Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis võib paiguti kohata meil looduslikult kasvavat sinakasmustade viljadega sinist kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste piklike söödavate viljadega söödav kuslapuu (L. caerulea var. edulis), mustade viljadega must kuslapuu (L. nigra) ning kokkukasvanud kahvatupunaste viljadega alpi kuslapuu (L. alpigena). · Vastakud, lühirootsulised, terveservalised lihtlehed võivad mõnel liigil olla aluselt kokkukasvanud. · Lehtede kaenlas paariti asetsevad nektaririkkad valged, kollased, roosad, violetsed või punased õied lõhnavad mõnel liigil tugevasti.
annaabi.ee 
