Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut,
jaoks leiutas Dante koguni uue stroofivormi - kolmikvärsi tertsiini. Lisaks numbrisümboolikale on teoses ka värvidel oma tähendus (nt punane sümboliseerib halastust, armastust). Teost tuleks tänases päevas mõista kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviklikkuse poole. 3. Francesco Petrarca. - Petrarca südamedaam oli Laura. Petrarca tähtsaim teos on ,,Laulude raamat" ehk ,,Canzoniere", mis jaguneb vastavalt kirjutamise ajale kahte ossa: ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast madonna Laura surma", räägib armastuse pihtimusest. Teos pani alguse uusaegse lembelüürika sünnile. Petrarca luule on platoonilise armastuse võrdkuju. Petrarkistid on Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. 4. Mõisted. - platooniline-meelelisusest vaba, puhthingeline, tegelikkuses teostamatu, madrigal-lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm
). P kaotas kaks lähedast inimest Laura surm (oli juba abielus), kardinal Colonna surm. Töötas mõndaaega Parma katedraalis vaimulikuna. 1350 esimene kohtumine Boccaccioga nende sõprus. Paljuski vastandlikud, aga ometi sõbrad. B suunas P ka D loomingu poole. P aga tõukas B kirjutama ja uurima antiigist. 1355 lahkus lõplikult Prantsusmaalt Itaaliasse. Petrarca raamatukogu Veneetsias praegu. Peaaegu surmani kirjutas lüürilisi luuletusi Laurale. Canzoniere laulude raamatat, 366 luuletust, mille lõpetas vahetult enne surma. Suri ja maetud Badovasse (?). Loomingut eesti keeles kätte saada väga vähe. Tõlkinud ainult Ain Kaalep ja natuke Jüri Talvet. Näiteid ka ,,Tõrjumatus ääres". Proosast Secretum Ülar Ploomi tõlkes. Palju kirju on tal kirjutatud. Suurem osa värsskirjad heksameetris. Teine tsükkel kirju proosas. Kiri on pihtimuslik intiimne zanr. Tema kirjad on oluline etapp varases uusaegses essees.
vanadusse. Tänu Francesco Petrarcale on alles jäänud Cicero kõned, mille ta oma antiigi uurimise käigus avastas. Ta hindas Vergiliust ja Cicerot eriti kõrgelt. Tegeles ka ise sarnaste žanridega. Kirjutas teose „Kirjad“, kus ta kirjutas oma mõtteid antiigi suurkujudele ja käsitles kaasaja probleeme. Ta eelistas kirjutada ladina keelt erinevalt Dante Alighierist. Kirjutas ka „Läkitused“, kus ta rääkis ajalookangelastest. Tema tuntuim teos on „Laulude raamat“ ehk „Canzoniere“. Seda täiendas ta oma elu vältel, sest ta oli ambitsioonikas perfektsionist kuulsuse suhtes. Ta tahtis, et teda veel kaua mäletatakse hea teose valmimise eest. Elu lõpuks oli selles raamatus 366 laulu või luuletust. Laurasse oli mees armunud 21 aastat. Igal nende kohtumispäeval kirjutas ta uue soneti. Ta mitte ainult ei imetle armastatut, nagu Alighieri, vaid ka ihaleb ja tunneb maist armastust naise vastu. Ta arvab, et armastus on inimest parandava toimega.
annaabi.ee 
