Omaette vooluna vaadeldakse imazismi tavaliselt aastata 1912-1917 piirides, ent imazismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel. Imazism taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust ja pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit. Eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme. Olulisemateks autoriteks on T. S. Eliot, Ezra Pound, Amy Lowell, Hilda Doolittle. E. Poundi tähtsamateks teosteks on "Cantos" ja "Ripostes". T. S. Elioti teostest on märkimist väärt ,,Tühermaa", ,,Tuhkapäev", ,,Mõrv katedraalis". Eliot juhtis ka Londonis filosoofia ja kirjanduse kvartajakirja ,,The Criterion". T. S. Elioti luulet on eestikeelses tõlkes avaldatud seni peamiselt ajakirjas ,,Looming". Tema mõtterõhulise, eri tõelustasandeid oskuslikult ühendava luule mõju maailmaluulele on olnud suur. Imazistid taotlesid luule täpset ja ilustamata keelt ning täielikku teema- ja
vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". Ta on olnud edukas ka bel cantos ning romantilistes rollides nagu Gilda osa Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto", Musetta roll Giacomo Puccini ooperis "Boheem" ja teised.Aastal 2002 esines Anna esmakordselt Metropolitan Operas Sergei Prokofjevi ooperis "Sõda ja rahu", rolliks Natasa. Sellest hoolimata olid tal uued esinemised juba jaanuaris 2009.10. oktoobrist 2010. a. alates on Saksamaal ja Austrias linal film La Boheme. Commedia del'arte stiilis buffa-ooperit "Don Pasquale" peetakse helilooja tehniliselt
"Arabella". Rahvusvahelisele areenile jõudis Caballé aastal 1965, kui ta asendas New Yorgis Carnegie Hallis Marilyn Horne'it Donizetti ooperis "Lucrezia Borgia". Kuna Caballé õppis seda rolli alla ühe kuu ning kuna see oli tema esimene bel canto stiilis laulmine, siis tõi see ooperimaailmas kaasa sensatsiooni. Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel cantos. Kokku on ta laulnud ligi 80-s ooperis. Caballé andis ka mitmeid soolokontserte, erilist tähelepanu pälvisid tema emakeelsed hispaaniakeelsed laulud. Tema hääl oli eriline puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti olid tal head näitlejaoskused. Aastal 1987 osales Caballé ka popmuusikas. Ta laulis koos rokklaulja Freddie Mercuryga laulu "Barcelona", mis sai hittlauluks. Hiljem oli sama laul 1992. aasta Barcelona olümpiamängude hümniks.
G.G. Byron (1788–1824) – the prototype of romanticism. His influence felt all around the world. After publishing Childe Harold’s Pilgrimage (1812-‐18) – fame. Most famous work Don Juan – long narrative poem that reads like a monologue and consists of 16 cantos. Never finished the work, died before. Byronic hero – male character that is idealized but flawed, gloomy, passionate, sensitive, moody, loner, relies only on himself, ready to fight against the world if necessary – exile,
08.11.10 19.sajandi Hispaania kirjandus. Algab elavnemine peale Fernando VII surma. Maria Cristina valitseb vabariiki. Liberaalsem elustiil. Galdoz ,,Episodios nacionales`` rahvulikud episoodid. Guerras carlistas(vennatapud tallermaal) on taustasündmusteks. Romantismiajastu Euroopas. Hispaanlased matkisid. Jose de Espronceda lõi oma teosed ,,Estudiante de Salamanca``Byroni eeskujul , ,,El diablo mundo`` 6000 värsirida, eeskujuks Goethe Faust. Jose Zorrilla ,,Cantos de trovador``värsitsükkel keskaja legendide teemal romansivormis. Näidend ,,Don Juan Tenorio``. Maximilian oli õuekoer. Hispaania akadeemia 1713. Üks romantikuist Gustavo Adolfo Becquer toob hispaania kirjandusse uue intiimsuse, vabastab trafaretsusest. Saksa romantismi mõju, Hoffmann ja Heine. ,,Leyendas`` luuletused. ,,Rimas`` Rosalia de Castro galeegi kirjanik. 1837-1885. hilisromantiline luuletaja, tugeva lüürilise kallakuga. Peamised motiivid on koduigatsus, ängistus, kurbus