kogemusvälises maailmas ega allu harilikule tõestusele. Üldmõisted on muutumatud ja igavesed ning olelevad lahus esemeist ning seega tõelisemad kõigist neis kehastuvaist üksikesemeist. Igale üksikesemele peab eelnema üldmõiste (universalia ante res). Kui näiteks poleks ennem eksisteerinud üldmõistet inimene, siis ei oleks olnud ka Sokratest, Platonit, Aristotelest. Üks realismi seisukoha pooldajatest oli Anselm Canteburyst (1033-1109). Ta on rahvuselt prantslane, pärit Piemontist. Alates 1066.aastast kuulus benediktlaste vennaskonda ja pühendus vaimulikule elukutsele. Tegutses aastast 1093 kuni surmani Cantebury peapiiskopina. Tollal seoses Roscellinuse nominalistlikus vaimus tõlgendatud kolmainsusõpetusega laineid löövasse universaalide vaidlusesse sekkub ta otsustavalt nominalismi vastasena. Tema teostest väärivad mainimist esmajoones kaks, ,,Proslogium" ja ,,Monologium", mis oma
■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu ■ 2.algpõhjuse argument- kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, igal sündmusel on põhjus, Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust (kriitika- kui kõigel peab olema põhjus, siis peab olema põhjus ka jumalal, kui jumalal ei ole põhjust, siis võib ka ilma
L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost: Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski aga pigem eimidagi? Kausaalne tõestus: mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline tõestus: mis pani asjad liikuma?
AQUINO THOMAS (1225-1274). (Vt Saarineni õpikut!) Skolastika suurim süstemaatik, tema süsteem on siiani tuntud tomism'i nime all. Ta ühendas Aristotelese filosoofia kristliku kiriku õpetusega. 16 Thomas oli keskajale sama tähtsusega, nagu Platon ja Aristoteles olid antiikajale. Ka tänapäeva analüütiline on talle palju võlgu. "Summa Theologica" on üle 60 köite. Inimesel on kaks tõeallikat: enda mõistus ja ilmutustõde. (I) Müstik: nende vahel on vaenulik vastuolu; (II) Anselm Canteburyst: mõistus ja ilmutuslik tõde kattuvad, Jumala olemasolu saab mõistusega tõestada (ontoloogiline jumalatõestus). (III) Aquino Thomas: Ilmutuslik ja mõistuslik tõde on osalises kattuvuses, nende vahel on kompromiss. Loodu ja looja vahel on teatud analoogia. Roger Bacon (~1214 - 1294) pidas ta teoloogiat teaduste kuningannaks. Kuid samas tundis ta põlastust skolastilise meetodi viljatuse vastu. Ta rõhutas looduse uurimise
annaabi.ee 
